Ebamäärasus ja teadmatus on sõnad, mis iseloomustavad erakondade suurte poliitiliste algatuste saatust uue aasta esimese kuu lõpus.

Esiteks muidugi kogumispensioni II samba vabatahtlikuks muutmine, mille Isamaa tõi enda kõige tähtsama valimislubadusena Jüri Ratase teise valitsusse. Koalitsioonileping muutis selle ka Keskerakonna ja EKRE poliitiliseks eesmärgiks, et peibutada 2021. aasta kohalike valimiste eel neid valijaid, kes tahaksid kogutud pensioniraha välja võtta ja kasutada seda päevakulutusteks.

Koalitsiooni enamus võttis seaduse küll 29. jaanuaril parlamendis vastu, kuid tõenäoliselt on ees umbes pool aastat kestev õiguslik vaidlus, kus oluliseks tegijaks tõuseb Riigikohus, et kas seadus on kooskõlas põhiseadusega või ei ole seda.

Arutelu saab algatada president Kersti Kaljulaid, kui ta kasutab oma vetoõigust ja jätab pensionireformi seaduse välja kuulutamata. Praegu näitavad mitmed märgid, et just selleks riigipea valmistubki.

Ehk et me ei tea, millal ja kas üldse pööratakse pensioni II sammas vabatahtlikuks. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kellele pensionireform on muutunud isiklikuks võitluseks, ei ole allaandja. Nagu ei ole seda ka EKRE aseesimehest rahandusminister Martin Helme, kellest on saanud muudatuste üks osavamaid ja säravamaid eestkõnelejaid.

Keskerakond on siin pigem kaasaliikuja rollis, kes tahab koalitsiooni koos hoida ja vältida või vähemalt pehmendada erimeelsusi partneritele olulistel teemadel. Samamoodi toetas Keskerakond, tegelikult vastu tahtmist, mullu suvel EKRE seadusealgatust langetada viina ja õlle aktsiisi. Seegi ei olnud Jüri Ratase lahing, aga ta aitas EKRE-l pika poliitilise kõrre tõmmata.

Seeder, Helme ja Ratas on pensionireformi toetamisega läinud nii kaugele, kust tagasiteed enam ei ole. Vähemalt seni, kuni püsib koos Keskerakonna, EKRE ja Isamaas koalitsioon. Ning kogumispensioni süsteemi ümberkeeramine, selle idee kaitsmine presidendi, riigikohtu ja opositsiooni eest on kui labidatäis tsementi praeguse valitsuse seinapragudesse. See aitab nüüdset koalitsiooni koos hoida – rõõmus ja kurbuses, õnnestumistes ja lüüasaamistes.

Halb on see, et pensioni II samba vabatahtlikuks muutmise tuhinas jäi tähelepanuta II samba tegelikult vajalik parandamine.

Kui Isamaa läbisurutud ja veel jõustumata n-ö sambapööre kõrvale jätta, siis neid kohti, kus kogumispensioni korraldamise puhul võiks kasutada tugevamaid kruvisid või uut tuulutussüsteemi, on mitmeid. Näiteks inimlik võimalus, et raske vähihaige, töövõimetuspensionile määratud inimene saaks pensioni II sambasse kogutud raha enda ravikuludeks välja võtta.

Loodetavasti meie pensioni kogumise seadus veel saab paremaks.

Sama puudutab apteegireformi. Viis aastat tagasi vastu võetud seaduse järgi võivad 1. aprillil – kahe kuu pärast – tööle jääda vaid proviisoriapteegid ja uksed peaksid kinni panema ravimite hulgifirmadele kuuluvad apteegid. Kui paljud Eesti kohad siis apteekideta jääksid, pole täpselt selge, aga kindlasti neid oleks. Isamaa, EKRE ja osa Keskerakonnast üritasid möödunud aasta lõpus proviisoriapteekide kohustuslikkuse nõude tühistada, kuid jäid parlamendihääletusel kaotajaks.

Nüüd püüab EKRE uuesti apteegiturgu liberaliseerida ning loodab valitsuspartnerite toetusele. Äsjasest kaotusest ettevaatlikud Isamaa ja Keskerakond kõhklevad, Reformierakond ei kipu neile appi minema ja sotsiaaldemokraadid esitasid enda seaduseelnõu, mis lükkaks apteegireformi järgmise aasta algusesse.

Oleks nagu kipras teelehelt ennustamine, kui hakata praegu oletama, kuidas võiks riigikogus üks või teine erakond apteegireformi asjus hääletada. Ravimiäri liberaliseerimise ettepanekuga on EKRE enda poliitika-punktid juba võtnud, ka siis, kui nende eelnõu parlamendi prügikastis lõpetab.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas peab endiselt kaitsma lähedast kaasvõitlejat, sotsiaalminister Tanel Kiike, keda EKRE näeks heal meelel valitsusest lahkumas, põhjuseks vähemusi kaitsev sotsiaalministeeriumi kinnimakstud kampaania.

Nüüd saab minister Kiige süüdistuste rivvi panna ka suutmatuse lahendada apteekide lahtioleku ja ravimite kättesaadavuse küsimust, kui Eesti paljudes paikades ketiapteegid end sulgeksid. Ratase tugi on Kiige jätkamise ainus või vähemalt tugev garant, sest koduses Keskerakonnas on tema saatuse suhtes erinevaid arvamusi, kui viisakalt öelda.

Kolmandat aastat opositsioonis istuv Reformierakond, kes nautis kogu möödunud aasta kõigi arvamusküsitluste suurt populaarsust, elab nüüd üle keskmise tugevusega jahmatust, sest Turu-uuringute viimane küsitlus näitab Reformi- ja Keskerakonna toetusreitingute võrdsustumist. Millise taktika Reformierakond edasiseks valib, pole teada.

Ongi selline ebamäärane aeg. Ühelt poolt läheb Eesti majandusel ja paljudel meie inimestel hästi, aga poliitilises elus on suurte teemade lahendamist vaadates kuidagi hangunud periood.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.