Uuringu järgi on Reformierakonna toetus jaanuaris võrreldes eelmise aasta lõpuga langenud ning suurima tõusu on teinud Eesti 200 ja Isamaa.

Stambergi sõnul ei tasu Reformierakonna toetuse langemisest veel pikaaegsemat eelistuste muutust välja lugeda – selliseid järeldusi saaks teha juhul kui ka järgmise paari kuu jooksul jääb toetus samaks, mis jaanuaris või langeb veelgi.

"Indikaatoreid (miks toetus langenud) saab otsida väljast – kuidas Reformierakond on pildil olnud ja kuidas vastaspool nende sõnumitele on vastanud, ja see kujundabki inimese eelistusi," ütles Stamberg, kelle hinnangul on erakonna sõnumid, eriti pensionireformi asjus, olnud "üsna tugevad".

Samuti saab tema sõnul kokku viia Eesti 200 toetuse kasvu ja Reformierakonna toetuse kahanemise. "Mul on tunne, et Eesti 200 tõus viimasel kuul on toonud toetajaid Reformierakonna arvelt. /.../ Saame alati rääkida, et igal erakonna oma tuumikvalijaskond. Küsimus on selles, kui palju erakond suudab enda poole võita neid, kellel pole kindlat eelistust, kes ühel juhul hääletab ühe, teine kord teise poolt," rääkis Stamberg.

Inimeste eelistused võivad olla muutunud ka kahe suure reformi – pensioni- ja apteegireformi – üle toimunud vaidluste tuules, märkis ta.

"Oleme täheldanud ka oma uuringutes, et meil on julgelt pool või üle selle inimesi, kes pooldavad pensionireformi. Küsimus on, milliste sõnumitega on reformi läbiviimist selgitatud ja kas inimesed on saanud sellest aru," märkis Stamberg, kelle sõnul võib just arutelu pensionireformi üle olla Reformierakonna languse põhjuseks. "See (jõuline vastandumine pensionireformile) võib olla selgitus Reformierakonna kukkumisele. Inimesed arvavad (Reformierakonna sõnumitele vastupidiselt), et nad suudavad ise teha otsuseid oma raha üle," ütles Stamberg.

Urmet Kook tõi välja, et samal ajal pole sotsiaaldemokraatide toetus vähenenud, kuigi ka nemad on pensionireformile pigem vastandunud. Anvar Samosti hinnangul on selgitus Reformierakonna ja SDE valijate eelistuses – sotsiaaldemokraatide valija soovibki, et riik omaks tema elu korraldamise üle suuremat rolli ning vastutust ning seetõttu ollakse koos oma lemmikerakonnaga teise samba vabatahtlikuks muutmisele vastu.

Stamberg märkis, et inimeste suhtumist pensionireformi üle käiva vaidluse osapooltesse mõjutavad ka kõrge enesehinnang finantsteadmiste osas ja selle vahe tegelikkusega.

"Meil ei ole kooliprogrammides tükki, mis õpetaks investeerima. Samas on inimeste enesehinnang kõrge ja sealt tulebki dissonants tegelikkuse ja arvamuse vahel ja ka muutus erakonna toetamises," rääkis Stamberg.

Stambergi hinnangul pole välistatud, et Reformierakonna toetus on veebruari lõpus hoopis midagi muud. "Me võime lähikuudel näha ka Reformierakonna tõusu. Kui jätkub langus, siis võime öelda, et mingi sõnumiga on neil valesti läinud," märkis Stamberg.

Teiste tegemata töö jätab vene valija Keskerakonnale

Eesti 200 8-protsendilist toetust võib selgitada ka inimeste tüdimusega poliitkemplusest ja sellele alternatiivi otsimisega, ütles Stamberg. "Teiseks on Eesti 200 teinud teistes kanalites tööd inimestega ja kohtunud (valijatega) näost näkku. Tasub meenutada Rahvaliitu, kes tegid teavitustööd ja kohtusid Lõuna-Eestis inimestega ja tulemus tuli," märkis ta.

Kui Reformierakonna puhul saab toetuse langust siduda pensionireformiga teatud mööndustega, siis Isamaa toetuse kasv on sellega selges seoses, leidsid saatejuhid.

"Nad (Isamaa) taovad endale vastu rindu ja karjuvad, et tegime ära, mida lubasime. Küsimus on selles, et mis saab siis, kui eelnõu liigub Kadriorust (presidendi käest) tõenäoliselt riigikohtusse," rääkis Stamberg, kelle hinnangul annaks selline asjade käik mitmele erakonnale võimaluse "genereerida selles tuules väga tugevaid sõnumeid".

Tulevikku silmas pidades võib klammerdumine pensionireformi külge mõjutada Isamaa toetust ka negatiivselt. "Kui üks erakond on lubanud, et viib pensionireformi ellu, saanud mandaadi, siis ei saa nad ka öelda, et on teinud kogu aeg valesid liigutusi. Küsimus on see, kui põhjalik on olnud analüüs, mille järgi reformi ellu viidi," rääkis Stamberg.

Kuigi rahvuste lõikes erakondade eelistustes suurt muutust pole, saab sellest mõndagi siiski järeldada – mingil põhjusel ei pööra ülejäänud erakonnad peale Keskerakonna valmiste vahelisel ajal vene valijale erilist tähelepanu, märkis Stamberg.

"Alati enne riigikogu valimisi ma imestan, et miks ainult viimased kolm kuud tööd (vene valijaga) tehakse," ütles Stamberg.

Samosti sõnul võib näha lausa vene valija endast eemale tõukamist. "Ei saa jätta mainimata, et kui vaatame Reformierakonna sõnumeid Ida-Virumaa (inimestele), kes seotud energeetika- ja põlevkivisektoriga, siis on need olnud, et teid pole vaja – õppige ümber, Euroopa Liit annab võib-olla natuke raha," rääkis Samost.

Kuigi küsitluse järgi on Reformierakonna ja Keskerakonna toetus Tallinnas võrdne, ei tähenda see saatejuhtide hinnangul, et järgmisel aastal toimuvatel kohalikel valimistel see samamoodi jaguneks.

"Need numbrid ei tähenda, et kohalikel valimistel võiks võita (Tallinnas) Reformierakond. Vene kaart on väga suur trump Keskerakonnal ja teised peavad sellega arvestama. Kui teised erakonna tahavad vene kaarti ära kasutada, peavad nad vene inimesega tööd tegema, oma sõnumid arusaadavaks tegema vene inimese jaoks," rääkis Stamberg.