Rohkem kohti on vaid paremtsentristlikul Fianna Failil - 38. Peaminister Leo Varadkari erakond Fine Gael sai 35 kohta.

Valimisosaluseks laupäevastel valimistel kujunes 62,9 protsenti.

Samas tuli valimistulemus suure üllatusena ka erakonnale endale ning selles mõttes saab praegu nentida, et enne valimisi tehtud viga läks neile nüüd parlamendikohti maksma. Nimelt leidis Sinn Fein oma valimistrateegias, et kandidaatide arvu kärpimine võimaldab neil oma jõudu paremini suunata ehk kui erakond oleks saatnud valimistele rohkem kandidaate, oleks ilmselt ka rohkem kohti saadud.

Mary Lou McDonaldi juhtimise all on vasakpoolne erakond Sinn Fein muutunud inimeste silmis võimukõlbulikuks, mitte pelgalt Iiri Vabariikliku Armee (Provisional Irish Republican Army ehk IRA või Provos) poliitiliseks tiivaks. Nüüd proovib McDonald viia oma partei koalitsiooniga valitsusse.

Sinn Feini peamine eesmärk on Iirimaa taasühendamine ja Põhja-Iirimaa toomine Ühendkuningriigi alt Iiri Vabariigi rüppe.

Kaks paremtsentristlikku suurparteid, Euroopa Rahvaparteisse (EPP) kuuluv Fine Gael ja ALDE-sse kuuluv Fianna Fail, on Iiri Vabariigis kordamööda võimul olnud aastakümneid ning seega on Sinn Feini napi võidu näol igal juhul tegu ajaloolise sündmusega.

Samas ei tähenda võit suure tõenäosusega seda, et Sinn Feinil õnnestuks Iiri Vabariigis võimule tulla. Kaks suurparteid on seni Sinn Feiniga koostöö välistanud, sest peavad erakonda liiga vasakpoolseks ning üheks olulisemaks põhjuseks on endiselt ka erakonna seotus IRA-ga. Sinn Fein tegutseb paralleelselt erakonnana ka Põhja-Iirimaal, nõuab Iirimaa saare taasühendamist ning Briti võimud on Sinn Feini ajalooliselt pidanud IRA poliitiliseks haruks.

Väljaande Politico hinnangul saab Iiri valimiste puhul tuua esile viis olulisemat tähelepanekut:

* Sinn Feini suur häältesaak. Ajal, mil Põhja-Iirimaa võitlused kaovad üha rohkem minevikku, on vasakpoolse Sinn Feini populaarsus - eriti noorte seas - oluliselt kasvanud. Oluliseks teemaks on elamispindade kriis, kus paljud noored tunnevad, et neil pole mingit võimalust iseseisvat elu alustada ega perekonda luua ja mille teemal oli Sinn Feinil kui võimul mitte olnud erakonnal võimalus jõuliselt sõna võtta;

* Leo Varadkari näol ei ole tegu häältemagnetiga. Senine peaminister ja Fine Gaeli juht võib küll jätta välismaal mulje moodsast ja viimistletud riigimehest, kuid tema kuvand kodumaal pole kindlasti see, mida erakond lootis, kui ta 2017. aastal Enda Kenny mantlipärijaks valiti. Kui välismaal nähakse tema saavutustena geiabielude ja abordiõiguse seadustamist, siis kodumaa valijad näevad temas ja tema erakonnas pigem ärisõbraliku kärpepoliitika elluviijat. Igal juhul räägitakse erakonnas juba tõsiselt uue juhi teemal ning ühe nimena on välja käidud senine välisminister Simon Coveney, kes 2017. aasta parteikongressil Varadkarile alla jäi;

* Valitsuskoalitsiooni moodustamine saab olema keeruline. Kuigi Sinn Feini juht McDonald on juba teinud ettepanekuid vasakpoolsetele väikeparteidele uurimaks, kas õnnestub luua koalitsiooni ilma Fine Gaeli ja Fianna Failita, siis parlamendikohti vaadates ei tule sellest plaanist ilmselt midagi ning siis on Sinn Fein valmis ilmselt ka ühega kahest suurparteist koalitsiooni moodustama. Viimaste eesmärgiks on ilmselt aga just Sinn Feini jätkuvalt opositsiooni jätmine. Samas on Fianna Fail ilmselt tõenäolisem partner, sest valimiskampaania jooksul muutus nende Sinn Feini välistav retoorika oluliselt leebemaks. Välistatud pole ka nn suur koalitsioon Fine Gaeli ja Fianna Faili vahel. Üks erakond, kellel on tugev positsioon kaalukeelena on rohelised, kellel õnnestus kasvatada parlamendikohtade arvu kahelt kohalt rohkem kui kümne kohani. Kui aga mingit kokkulepet ei sünni, ootavad ees uued valimised;

* Brexit ei olnud oluline. Varadkar lootis, et tema tegevus Iiri huvide kaitsmisel Brexiti ajal, mis ka ühiskonnas heakskiitu pälvis, toob talle kasu ka valimiste ajal, siis eksis ta rängalt. Ipsos/MRBI arvamusküsitluse kohaselt andis oma hääle Brexiti teemast lähtudes vaid üks protsent valijatest. Rohkem läksid valijatele korda hoopis tervishoidu ja kinnisvaraturgu puudutavad küsimused;

* Immigratsioon polnud valijatele oluline teema. Erinevalt mitmetest Euroopa riikidest polnud immigratsioon ja selle vastased hoiakud Iiri valimistel mingiks teemaks. Vaid üks protsent valijatest ütles arvamusküsitluses, et immigratsioon mängis valimas käies nende jaoks mingit rolli. Mõnes mõttes oli tähelepanuväärne hoopis see, et kõige rohkem kasvatasid oma toetust hoopis erakonnad nagu Sinn Fein ja rohelised, kes on võtnud sõna põgenike toetuseks ja ksenofoobia vastu.