Valitsuskõnelused on keerulised, sest kolm suurima häältesaagiga parteid kogusid valimistel enam-vähem võrdselt hääli, seega pole ühelgi neist teistega võrreldes selget mandaati. Ka ei salli kaks aastakümneid kordamööda valitsenud paremtsentristlikku suurparteid - Euroopa Rahvaparteisse (EPP) kuuluv Fine Gael ja ALDE-sse kuuluv Fianna Fail - ootamatult võiduparteiks vasakpoolset Sinn Feini, vahendasid ERR-i teleuudised ja Politico.

Põhjuseks on asjaolu, et Sinn Fein on olnud aastakümneid seotud terrorirühmituseks peetud Iiri Vabariikliku Armeega (Provisional Irish Republican Army ehk IRA või Provos). Väidetavalt alustaski nii Iiri Vabariigis kui ka Põhja-Iirimaal tegutsev Sinn Fein algselt IRA poliitilise tiivana.

160-liikmelises parlamendi alamkojas (Dail Eireann) on Sinn Feinil 37, Fianna Failil samuti 37 ja Fine Gaelil 35 kohta. Järgnevad rohelised (12 kohta), Tööpartei (6), sotsiaaldemokraadid (6) ja hulk väikeparteisid ja parteituid rahvasaadikuid.

Neljapäeval toimusid parlamendis ka hääletused, kus kolme suurpartei juhid olid väljas oma kandidatuuriga peaministri kohale. Vajalikku toetust ei saanud neist keegi. Fine Gaeli juht ja senine valitsusjuht Varadkar kogus 36, Fianna Faili juht Micheal Martin 41 ja Sinn Feini liider Mary Lou McDonald 45 häält.