Aab kohtus teisipäeval ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindajatega, kes soovisid hindamise kohta temalt infot.

EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Siim Pohlaku sõnul ollakse EKRE-s veendunud, et Eesti majandus ja jõukus kasvab, kui Eestis on võimalikult madalad maksud.

"Mis puutub maa maksustamisse, siis ehkki maa hind on alates eelmisest maa hindamisest kasvanud 3-6 korda, ei toeta me mingil juhul maamaksu samaväärset tõstmist. Sellist hinnatõusu pole koalitsioonil ka plaanis. Ehkki arutelud seisavad alles ees, on oluline märkida, et hüppelist maksutõusu ei tule. Samuti võib kohalik omavalitsus otsustada, et uue hindamise järel muudab ta maksumäära nii, et maksusumma ei suurene," rääkis Pohlak ERR-ile.

Maa hind ja väärtus on muutunud 

Rahandusministeerium teatas, et viimasest maa hindamisest on möödas 19 aastat ja selle aja jooksul on väga suurel määral muutunud turuosaliste hinnang erinevate maade väärtusele. Keskmiselt on praeguse prognoosi järgi läinud maa kallimaks umbes 7,2 korda.

Maa turuväärtus sõltub asukohast ja kasutamise võimalustest. Muutused piirkonniti ja sihtotstarvete kaupa on olnud erinevad, nt elamumaa väärtus on kasvanud keskmiselt 8,8 korda, maatulundusmaal 11,6 korda, äri- ja tootmismaal 5,1 korda, lisas ministeerium.

"Üldiselt põhineb maade maksustamine maa turuväärtusel. See põhimõte tagab õiglase maksustamise - kallima maatüki omanik maksab rohkem kui odavama maatüki omanik," ütles Jaak Aab.

Maa turuväärtus on vaid üks komponent maamaksu määramisel. Teine oluline komponent on maksumäär, mille määrab kohalik omavalitsus seadusega kehtestatud piirides. Praegu on seadusega lubatud maksimaalsed maksumäärad 2 ja 2,5 protsenti.

Aab lubas teha valitsusele ettepaneku vähendada lubatud maksimaalset maamaksumäära elamumaal ja maatulundusmaa õuemaal 0,5 protsendile ning ülejäänud sihtotstarvetega maadel ja kõlvikutel 1 protsendile maa väärtusest.

Maamaks laekub omavalitsuste eelarvesse.