Aabi algatus maade uueks hindamiseks toob kaasa maamaksu tõusu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1580969520000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Märtsis valitsuses arutlusele tulev riiklik maahindamine toob kaasa maamaksu tõusu. Kui mõned omavalitsus-juhid kutsuvad ettevaatlikkusele, et maamaks hüppeliselt ei kasvaks, siis hindamist planeeriv riigihalduse minister Jaak Aab (KE) lubabki, et paika saab piirmäär, mille kohaselt maksutõus ei tohi aastas ületada viitteist protsenti.

Järvamaa Järva valla eelarvest moodustab maamaks umbes neli protsenti ehk tänavu suurusjärgus 600 000 eurot. Kohaliku volikogu paika pandav maksumäär on siin maksimaalselt lubatud kaks ja pool protsenti tavalise ja kaks protsenti põllumajandusmaa puhul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Määra arvestatakse riiklikult kehtestatud maa maksustamishinnast ja viimati määrati need hinnad 2001. aastal. Maa tegelik väärtus on samal ajal Eestis keskmiselt kasvanud üle seitsme korra. See tähendab, et kui nüüd maad uuesti hinnata, kerkib ka maks. Järva vallavanem Rait Pihelgas ütleb, et tõus ei tohiks olla liiga järsk.

"Kindlasti peab olema see mõistlik. See ei saa olla selline, et me hindame selle põllumaa ära, ütleme, et tema väärtus on ajas kuus-seitse korda kasvanud ja seetõttu on maamaks suurem. Pigem peab vaatama metoodikat ja mis on vastuvõetav. Sellega võib väga tugevalt endale näppu lõigata valitsus," ütles Pihelgas.

Maahindamist kavandav riigihalduse minister Jaak Aab ütleb, et riik on oma kohustuse maad hinnata pika aja jooksul täitmata jätnud, samas just maaga seotud kulutusi peaks omavalitsused saama planeerida maamaksu arvelt.

"Tänavad, teed, valgustused, trassid - see on kõik kulu ju omavalitsusele ja kuskilt tuleb see katta. Ja nüüd on küsimus, kas me kogume ka selle tarbeks vahendeid või võtame seda teiste valdkondade arvelt," rääkis Aab.

Olemasolevatest hindadest ja maksust ta ei saa tõusta üle 10-15 protsendi ühe aasta jooksul, kui need uued hinnad on teada, uued maksustamispõhimõtted on teada.

Suurem osa omavalitsusi on praegu kehtestanud maksimaalselt lubatud või sellele lähedase maksumäära. Omavalitsusjuhid tõdevad, et uue hindamise järel tuleb maksumäärad üle vaadata.

"See, et keegi siin mingi maksukirvega lajatama hakkab, ma väga kahtlen selles. Pigem tundub, et see maamaks laotub ühtlase väikse tõusukihina," ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Tartu abilinnapea Reno Laidre lisas, et tõenäoliselt volikogu korrigeeriks maamaksumäära sellisena, et maamaks ei tõuse ja inimesed ei hakka rohkem maksma. "See on kohalikule omavalitsusele võimalus tulevikus koguda maksu rohkem juhul, kui see on vajalik, kui see kokkulepe ühiskonnas sünnib," sõnas Laidre.

Valitsus hakkab uut maahindamist arutama märtsi alguses. Hindamise protsess ise võtab aega vähemalt kolm aastat.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: