Jaak Aab: maapiirkondade arendamine on valitsuse prioriteet ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jaak Aab.
Jaak Aab. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Eesti rahvastikuga on seotud kolm muret tekitavat trendi – rahvaarv väheneb, vanemaealiste osakaal tõuseb ja üha enam kolitakse maalt linna. Maapiirkondades kaasneb nende trendidega aga ebavõrdsuse suurenemine, kirjutab riigihalduse minister Jaak Aab.

Alustan täpsustusega – kui räägin maapiirkonnast, siis mõtlen kõiki neid piirkondi, mis asuvad väljaspool Tallinna, Tartut või Pärnut. Elukorraldusega seotud väljakutsed on väljaspool neid piirkondi hoopis teistsugused. See tähendab, et ka poliitikakujundajad ja ametnikud peavad võtma omapäradega arvestava suhtumise ja lähenemise.

Viimast mõttekäiku silmas pidades on oluline välja tuua, et regionaalse arengu hoogustamiseks ja riigi üldiseks arengu suunamiseks investeeritakse igal aastal miljoneid eurosid. 2020. aastal on see summa umbes 67,3 miljonit, mida minu hinnangul on ei ole piisavalt.

Piirkondlikule arengule tuleb suunata palju rohkem ressurssi. Kuid kuhu see ressurss suunatakse? Osa sellest rahast on suunatud konkreetsete piirkondade toetamiseks (näiteks Kagu-Eesti või Ida-Virumaa).

Teine osa on suunatud tervele Eestile ja erinevatele sihtgruppidele – nii ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele kui ka tavakodanikele. See tähendab, et väljakutsetele lähenetakse mitmekülgselt.

Järgnevalt peatun kahel valdkonnal - töö ja elamiskoht - ning nendega seotud probleemidel ja praegu rakendatavatel lahendustel.

Valida juured või karjäär?

Suur osa ametnikkonnast on koondunud Tallinna või selle lähiümbrusesse. See tähendab, et kui on soov töötada mõnes ministeeriumis või selle allasutuses, siis on vajalik elada Harjumaal. Ma ei pea seda mõistlikuks ega õiglaseks. Igal inimesel peab olema võimalus töötada riigi heaks, elagu ta Tallinnas, Kadrinas või Emmastes.

Samal meelel on terve valitsus ja seetõttu oleme vastu võtnud päris mitu põhimõttelist otsust – Tallinnast tuleb jätkuvalt töökohtasid välja viia; avalikus sektoris soodustame ja julgustame kaugtööd ning ehitame riigimajad (inimkeeles – hoone, kus on koos mitu riigiasutust) pea igasse maakonnakeskusesse (eranditeks Tallinn ja Tartu).

Samuti oleme kokku leppinud üle Eestilise värbamise põhimõtte. See tähendab, et riigiasutused, -ametid, -ettevõtted ja sihtasutused otsivad töötajaid üle Eesti ja palkavad inimese just sellesse piirkonda, kus töötaja parasjagu elab.

Kuigi töökohtade pealinnast välja viimine sai krõbeda kriitika osaliseks, siis minuni jõudnud lood tõestavad, et valitsus on teinud õige sammu.

Olen rääkinud Pärnu EAS-i töötajatega ja Türi sotsiaalkindlustuseameti ametnikega ning saanud kinnitust, et Tallinnast töökohtade väljaviimine on loonud võimaluse tagasi pöörduda kodukohta ja oma juurte juurde. Nii mitmedki riigi heaks töötavad inimesed on kolinud pealinna just töö tõttu.

Koli või kuuse alla…

Üsna tihti külastan Eesti erinevaid paiku, et tutvuda piirkonna murekohtadega. Omavalitsusjuhtide ja ettevõtjate suust kuulen ühte ja sama: "leiaks küll kellegi tööle, aga elamispinda pole! Seepärast pole ka töötajat!"

Ja nii ongi, et pole heas korras korterit või maja, mida saaks üürida või isegi osta. Ehitamisel seisad aga järgmise probleemi ees – oma kinnisvara müües ei saa küsida ehitusväärtusega vastavat hinda ehk juba ehitades tead, et lood oma pere eelarvesse miinust ning üldiselt pangad sel juhul laenuga appi ei tule.

Iseenesest pakuvad KredEx ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) toetusi, mis peaksid lahendama kõnealused probleemid. Paraku on aga olemasolevad meetmed jäänud ajale jalgu ja pole vastavuses inimeste vajadusega. Seetõttu oleme uuendamas toetusi ja nende tingimusi, et muuta maapiirkonda kolimine ja seal elamine hõlpsamaks.

Plaanin ettepanekud viia valitsuse ette juba järgmisel kuul. Lisaks teen ka ettepanekud ettevõtete investeeringute toetamiseks maapiirkondades, mis aitab luua uusi töökohti.

Paari sõnaga veel tulevikuväljavaadetest. Erinevaid eksperte kuulates ja inimeste harjumusi vaadates on selge, et aina enam väheneb töö tegemise asukoht ning oluline on paindlik tööaeg ja kaugtöö.

Samal ajal on teada, et toimub ka töö automatiseerimine, mis suurendab omakorda ühiskondlikku ebavõrdsust. Üldjuhul rakendatakse nutikamaid lahendusi suuremates keskustes. Samas tuleb toetada innovatsiooni ka maapiirkonna ettevõtetes.

Üks on kindel – uute tekkivate väljakutsetega tuleb tegeleda, kuid seda riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostöös.

Samal ajal tahan rõhutada, et riigihalduse minister vastutab üldisema regionaalpoliitika eest, aga kui tahame piirkondi kõigis valdkondades arendada, siis peab iga minister olema regionaalminister.


Regionaalsed töökohad
Kokku on pealinnast välja viidud 1037,5 ametikohta.
Arvuliselt on kõige enam töökohti välja viidud:
  • Tartumaale (253 töökohta)
  • Ida-Virumaale (129,5 töökohta)
  • Pärnumaale (117 töökohta)

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: