Eerik-Ivar Künnapuu, kes halvenenud nägemise tõttu käib alati ringi väikese videokaameraga, elas Tartumaal asuvas Aia talus Teise maailmasõja ajal koos oma vanemate ja vanavanematega. Praegu on talu vabadusvõitlejate ühenduse raamatupidajana töötava mehe suvekodu. Kui Eesti taasiseseisvus, toimus maareform, mille käigus Sojamaa külas asuva talu kinnistu 1995. aastal üle mõõdeti. Künnapuu oli ise toona kohal.

Pealtnäha lihtne nelinurkne krunt, mille suuruseks mõõdeti 4,1 hektarit, jääb ühelt poolt autotee ja teiselt poolt raudtee vahele. Ehkki talus toimetab Künnapuu ise, on Aia kinnistu ametlikult kirjutatud tütre, Signe Künnapuu nimele. Suur oli mõlema üllatus, kui talvel potsatas postkasti maamaksu teatis, millest muu hulgas selgus, et krunt, mille pindalaks nad pidasid enam kui 20 aastat 4,1 hektarit on äkitselt vaid 3,8 hektarit ehk 3000 ruutmeetrit väiksem.

"Kui me seda krunti vaatame, ta väga lihtne oli mõõta omal ajal, kui me siis tegime, siin Tartu maamõõdubürooga. Ja siis noh, see on ju piiripostid panna ja sisuliselt siin on eksimuse võimalus ikka, noh, ma ütlen üks nullilähedane," leiab Eerik-Ivar Künnapuu.

Umbes samal ajal tabas sarnane üllatus 250 kilomeetrit lääne pool, looduskaunis Puises suvitavat Kaarel Vausi.

"Juhuslikult vaatasin e-kinnistusraamatus oma muude kinnistutega seotud andmeid ja avastasin, et selle kinnistu pindala on muutunud. Seda oli mul väga lihtne nagu märgata, sest kui enne oli ilus number – kaks hektarit –, siis nüüd oli seal sellel kevadel 18 992 ruutmeetrit," rääkis Vaus, ehk 47-aastase telekommunikatsioonispetsialisti isatalust oli justkui paberil kadunud natuke üle tuhande ruutmeetri.

Kui mõlemad mehed kohalikust omavalitsusest aru pärisid, juhatati nad maa-ametisse, kes kogu Eestimaa kaardiandmeid haldab. Selgus, et ilma suurema kärata toimus läinud aastavahetuse paiku suuremahuline andmete revisjon.

"Täna, kui tehnoloogia on juba nii palju arenenud ja me suudame kõiki andmeid koos vaadata, siis me täna teame, et see pindala, mis on kunagi siis maamõõtja poolt esitatud, ei ole enam korrektne," ütles Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu.

Lihtsalt öeldes vaatas maa-amet moodsate vahenditega üle omal ajal tehtud mõõdistused ja avastas üle Eesti tuhandeid ebatäpsusi kruntide suurustes ja ka kasutusotstarbes.

"Tihti need näited on varasemalt siis maareformi käigus moodustatud ebatäpsete mõõdistamis- või moodustamisviisidega, näiteks plaani alusel on siis joonistatud tintenpeniga üks üksus ja siis planimeetriga on arvutatud pindala," märkis Rennu.

Üks asi on, et ümberarvutused tehti enamasti omanikke teavitamata, teine asi, et sageli pole jutt sentimeetritest, vaid tuhandetest ruutmeetritest, nagu Künnapuu ja Vausi talude puhul. Vastavalt oli avastatud viga nende puhul seitse ja viis protsenti krundi pindalast.

"Kui minult ikkagi konkreetselt isiklikult teavitamata nii-öelda jutumärkides, mul võetakse maad ära, siis see on kuidagi nagu solvav. Ma olen nagu petta saanud või tüssata," on Vaus nördinud.

"Ma teadsin, et selle kinnistu pindala on mõõdetud kaardimaterjalide alusel, mitte looduses, mis tähendab, et see võib olla ebatäpne. Aga antud juhtumil see nii-öelda ebatäpsus ikkagi on juba rohkem kui viis protsenti sellest pindalast ja esmane arvamus on ikkagi, et äkki on mingi eksitus."

Kui Vausi juhtumis Läänemaal oli maa-ameti hinnangul probleem ebatäpne mõõtmine ainult plaani alusel, siis Künnapuule Tartumaal on ametil sisuliselt sõnum, et maamõõtja käis mõõdulindiga lohakalt ringi.

"Toona seal mõõdistati mõõdulindiga, et kui sirgelt seda mõõdulinti suudetakse sättida. Minu meelest seal ei ole tegemist neljakandilise maatükiga, vaid seal teeperves on ka väike nurk. Et kõikidest nendest andmetest siis kokku meil täna parem teadmine on see, mis me oleme selle pindala arvutanud," ütles Rennu maa-ametist.

Selgus, et kui maa-amet uute meetoditega aerofotod üle mõõtis, avastati Eestimaa 710 000 kinnistu puhul ebatäpsusi lausa 330 000 juhul ehk vea protsent oli hämmastavad 46 protsenti. Uued numbrid kanti ilma suurema tseremoonia ja omanikega läbi rääkimata sisse ning uuenesid automaatselt ka kinnistusraamatus. Suurem osa muutustest olid väikesed, aga 47 000-l juhul muutus maalapp enam kui ühe protsendi pindalast ehk midagi sarnast nagu Künnapuul ja Vausil.

"Mulle meenub üks selline näide, kus ilmselgelt oli vist maamõõtja ära unustanud, et millise pikkusega mõõdulint neil oli kaasas, et see pindala vähenes kaks korda. Et selle mõõdulindi pikkusest, ei olnud mitte kaasas viiekümnemeetrine, vaid oli sajameetrine mõõdulint," märkis Rennu.

Kaarel Vaus leiab siiski, et kui tehakse muudatusi, mis inimesi puudutab, siis võiks ikkagi kuidagi personaalselt seda inimest ka teavitada. "Et oleks tulnud ilus viisakas kiri, et sellel ja sellel alusel ja sellel põhjusel me nüüd muudame kinnistu andmeid. Siis võib-olla ma ei olek siin eetris praegu," ütles Vaus.

Oluline on rõhutada, et mitte kõik omanikud ei kaotanud arvestuslikult maad, vaid paljud said ka juurde. Ametlik statistika näitab, et kaotajaid ja võitjaid on pea pooleks - maad saadi juurde 159 000 kinnisasjal, aga vähenes 167 000 juhul.

Ent arvude maagia teeb veel ühe keerdkäigu. Ehkki Künnapuu ja Vaus justkui kaotasid maad, siis maa-ameti sõnul on see kõik ainult arvestuslik ehk nende naabrid ei saanud tingimata maad juurde ja piirid looduses jäid samaks.

"Tal ei ole kunagi ka rohkem pindala olnud, et tal on algselt kogu aeg nii palju olnudki. Ainult et see teadmine või see number, mis omal ajal siis maamõõtja poolt on kirjutanud, ei vasta sellele tegelikule situatsioonile, kui me seda täna arvutame," selgitas Rennu.

Kui maa-amet leiab, et muutus on justkui ainult arvestuslik ega pidanud vajalikuks omanikke ükshaaval teavitada, piirdudes ainult paari pressiteatega, mis jäid avalikkusel märkamata, siis loo peategelased pole sellega nõus. Ühelt poolt - nad tasusid viimased 20 aastat maamaksu rohkem. Teisalt - nüüd, kui tuhanded ruutmeetrid justkui haihtusid, maa turuväärtus langes.

Maa-ametil on aga hoopis teine loogika, mis ütleb lihtsalt sõnastades: oli mis oli, varem olid ametlikult kehtivad andmed registris olnud valed pindalad ja neid pidi siis arvestama, nüüd tuleb teadmiseks võtta ja lähtuda uutest andmetest.

"Positiivne pool on ju see, et need andmed on saanud õigemaks ja inimene on ka siis seeläbi õiglasemalt maksustatud. Mis nüüd puutub seda, et inimene mingist väärtusest ilma jäänud, et tegelikult kinnisasja asukoht määrab oluliselt rohkem, ehitusõigus, juurdepääs. Et tegelikult midagi pole ära võetud inimestel, vaid et nendes piirides, mis ta on kunagi omandanud, kas maareformi käigus või tehingu käigus, on saadud seda maatükki iseloomustav andmestik ehk pindala täpsemaks," selgitas Rennu.

Ka kogenud Võru maamõõtja Indrek Prants kinnitas, et sarnaste korrektuuride tegemine on tavapärane, sest tehnoloogia läheb pidevalt täpsemaks ja paratamatult võib see põhjustada omanikele märkimisväärset rahalist kahju.

Kuigi just maa-ameti all tegutsev kataster on kinnitanud maamõõtjate tööd ja need ka registrisse kandnud, siis nüüd, kus selgub et esineb jahmatavaid ebatäpsusi, pole vastutusele võtta justkui kedagi. Tagatipuks ütleb amet, et tagantjärele ei mängi rolli ka see, et inimene maksis seni rohkem maamaksu või kaotab krundi turuväärtust.

Eerik-Ivar Künnapuu lähtub nüüd tarkusest – usalda, kuid kontrolli – ning plaanib tellida uue mõõtmise.

Kuna riigile kuulub kõige rohkem maad, siis on riik ise ka ümberarvestuse suurim kaotaja. Rekord on maatükk, mis vähenes lausa 27 hektarit. Kui lugeja tahab teada, palju ta tegelikult maad on, saab seda teha maaameti kaardirakenduses, mille täpse juhise leiate "Pealtnäija" Facebookist või küsige nõu maa-ameti infotelefonilt. Samuti saab nõu küsida e-maililt: [email protected] või infotelefonilt: 6750 810 www.maaamet.ee/kolvikute-pindala