Alustan esmalt endale tuha pähe raputamisega. Suhtusime Äripäevas algselt koroonaviirusega seotud riskidesse ja mõjudesse väga leigelt.

Kuu aega tagasi ehk 4. veebruaril ilmunud juhtkirjas kirjutasime, et pikas perspektiivis on viiruse mõjud ajutised ning paanikaks pole põhjust ja aktsiaid ei tasu müüma tormata. Meie toonane argumentatsioon tugines sellele, et koroonaviiruse levik pole võtnud tavapärase gripi mõõtmeid ning uskusime, et viiruse haripunkt on lähedal, sest koroonaviirusest paranenud inimeste arv ületas hukkunute arvu.

Sellest juhtkirjast kumas üks oluline viga sündmuste mõjude tõlgendamisel. Koroonaviirust hakati võrdlema gripiga ja samal ajal jäeti tähelepanuta tõik, et gripi mõjud on meile teada.

Jah, koroonaviirusesse suremus võib olla väiksem, kuid nagu hiljem selgus, on selle viirusega seotud teadmatus see, mis võib erinevate riikide majandustele avaldada negatiivset mõju.

Või teine näide. 25. veebruaril avaldasime loo teemal, et erinevate pankade analüütikute hinnangul võib koroonaviirusest tingitud suurem "pauk" Eestist mööda minna, sest Eesti kaubavahetus Hiinaga on tagasihoidlik.

Hiinasse suunatud Eestis toodetud kaupade ekspordi osakaal koguekspordis oli möödunud aastal vaid 1,4 protsenti, aga Hiina päritolu impordi osakaal oluliselt suurem ehk 7,3 protsenti.

Hiinast imporditud kaupadest ligi kaks kolmandikku on kaubad, mida kasutatakse tootmissisenditena. Eesti koguimpordist on selliste kaupade osakaal vaid neli protsenti. Samuti on hiinlaste osakaal Eestis majutatud turistidest tagasihoidlik – majutatud väliskülalistest 1,2 protsenti.

Nende väikeste numbritega rahustasid Eesti analüütikud siinset avalikkust. Mainiti küll, et kuna meie kahele suuremale kaubanduspartnerile Soomele ja Rootsile on Hiina majanduse mõju suurem, siis võib see olla täiendav riskikoht, aga kui viirus saadakse kontrolli alla, siis saab selle mõju euroalale olema võrdlemisi tagasihoidlik.

Ja kolmas näide märgist mööda laskmistest. 17. veebruaril kirjutas Äripäeva loodud investor Toomas oma aktsiaportfelli hinnates, et koroonaviirusest võivad osad Euroopa ettevõtted isegi võita.

Toomas tõi välja odavlennufirma Ryanair, mis võib saada kasu sellest, et Euroopa lennufirmad on peatanud lennud Mandri-Hiinasse. Eksootilised puhkusereisid Aasiasse asenduvad puhkustega kodule lähemal.

Vähem kui kümme päeva hiljem ehk 25. veebruaril kirjutas investor Toomas, kuidas ta kaotas Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistades ligi 15 000 eurot, peamine süüdlane selles oli see sama Ryanair, mille aktsia väärtus langes ühe börsipäevaga umbes 13 protsenti. Põhjuseks viiruse jõudmine Euroopasse ning mitmete haigusjuhtumite avastamine Itaalias.

Positiivse stsenaariumi kuulutajad on eksinud

Nüüd nähakse maailmamajanduse lähitulevikku palju mustemates toonides, kui paar nädalat tagasi. Eelmisel nädalal tabas erinevaid aktsiaturge müügipaanika ning börsifirmade väärtus kukkus kolinal.

Need eespool toodud kolm näidet ilmestavad, kui halvasti suudetakse tegelikult ette näha mõne nädala pärast toimuvat. Sageli esitatakse tulevikuvisioon, mis põhineb valedel eeldustel ja soovunelmatel.

Mitmed analüütikud ei osanud näha ette seda, et Hiinas puhkenud viirus võib kiiresti levida teistesse riikidesse ja seetõttu tehti vale järeldus, et teised turud võivad Hiina probleemidest hoopis võita. Eesti otsene kaubavahetus Hiinaga võib olla protsentides küll väike, aga viirusega kaasnev mõjutab Eesti majandust ringiga ning see mõju võib olla valus.

Trigon Capitali fondijuht Veiko Visnapuu ja LHV vanemmaakler Nelli Janson olid esmaspäeval Äripäeva raadio hommikuprogrammis seda meelt, et praegu toimuv võib olla hullem 2008. aasta finantskriisist, mille käivitas USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrot.

Visnapuu maalis väga musta pildi ning soovitas aktsiate asemel osta makarone, sest viimaste hind kukub lähiajal vähem võrreldes aktsiatega. Tema sõnul ei saa Euroopa ja USA liidrid veel aru, et asi on tõsine, see arusaam jõuab kohale mõne nädala pärast.

Muuseas, poliitikute kehva arusaama tekkinud riskidest, nägime Eestis eelmisel nädalal, kui siseminister ehk meie sisejulgeolekut kureeriv minister Mart Helme soovitas koroona seljatada hanerasva, villaste sokkide ja sinepi plaastri abil.

Tegelikult ei oska mitte keegi praegu ette ennustada koroonaviiruse mõjusid. Viimastel päevadel oleme vaid näinud, et positiivse stsenaariumi kuulutajad on eksinud. Seetõttu on mõistlik karta hullemat ja tunda tulevikus rõõmu sellest, et need kartused ei täitunud. Või kui täituvad, siis rõõmustada selle üle, et olime nendeks hullemateks stsenaariumiteks valmis.

Isiklik riskistsenaarium

Kui ma kommentaari alguses raputasin endale tuhka pähe, siis nüüd kergitan korraks ka oma saba. Kaks nädalat tagasi rääkisime ajakirjanike Mirko Ojakivi ja Sulev Vedleriga koroonaviiruse mõjudest Vikerraadio saates "Rahva Teenrid".

Soovitasin toona raadiokuulajatele, et kui nad saavad riigilt tagasi eelmisel aastal enammakstud tulumaksu, siis ärgu seda raha kohe sirgeks löögu, sest kuigi Eestis oli tööpuudus mullu väga madal, võib olukord väga kiiresti muutuda.

Igal inimesel tasuks teha endale isiklik riskistsenaarium ehk mõelda läbi olukord, kui ta lähikuudel kaotab töö või tema sissetulek väheneb. Sama tasub teha ka ettevõtetel. Koroonaviirus ei ole enam kauge Hiina probleem.

Selle viiruse negatiivsed mõjud Eesti majandusele suurenevad iga päevaga ning sellest olukorrast väljuvad tervena või võitjatena need, kes on viirusepuhangust tekkida võivad erinevad riskid läbi analüüsinud ja nendeks ka valmistuvad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.