Riigikontroll: riigiasutustel ei ole ülevaadet oma investeeringutest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Superministeeriumi hoone.
Superministeeriumi hoone. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Riigikontrolli hinnangul pole ministeeriumidel ülevaadet oma haldusala investeeringute maksumusest ning pooleoliolevatest investeeringutest, ühtlasi jäetakse hindamata investeeringuprojektide sotsiaalmajanduslikud mõjud.

Riigikontroll leidis kolmapäeval avaldatud aruandes, et investeeringute juhtimisel puudub kogu riiki hõlmav vaade, mis oleks pikem kui neli aastat. Terviklikku ülevaadet ellu viidud ja pooleliolevatest investeeringutest rahandusministeeriumil ja mitmetel teistel ministeeriumidel pole ning puudub ka teadmine oma haldusala investeeringute maksumusest.

Aruande kohaselt jäetakse hindamata ka lõppenud projektide sotsiaalmajanduslikud mõjud ehk see, milles seisneb kallite investeeringuprojektide sisuline kasu.

Ministeeriumidel üldjuhul pole ka detailset infot nende haldusala äriühingute, sihtasutuste ja avalik-õiguslike ülikoolide investeeringutest. Samas on nende investeeringute planeerimine ja elluviimine üldjuhul paremini korraldatud kui ministeeriumides. 

"Tuvastasime mitmel puhul, et vastuse saamine lihtsale küsimusele, kui palju ühe ministeeriumi või asutuse viis kallimat investeeringuprojekti maksma läksid, osutus kõike muud kui lihtsaks," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.

"Ühel juhul, kui soovisime teada, millised olid ministeeriumi haldusala viimaste aastate investeeringud ja kui palju need maksid, juhatati meid hoopis rahandusministeeriumi, kes omakorda juhatas meid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS). Hiljem aga ütles rahandusministeerium, et RKAS-i andmed polevat õiged," lisas ta.

Erineda võisid ka ministeeriumi ja selle allasutuse arvandmed. Teisel juhul esitasid justiitsministeerium ja RKAS vasturääkivat infot selle kohta, kas Tallinna vangla on valmis või mitte. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on soovitanud Eestil luua investeeringutest ülevaate saamiseks andmebaasi.

Hea ja täpne ülevaade on riigikontrolli hinnangul aga Euroopa Liidu raha eest ellu viidavatest projektidest, sest nende projektide andmed kogutakse struktuuritoetuste infosüsteemi. Eesti oma rahaga tehtud investeeringutest samaväärnet infot ei ole.

"Eestist pärit raha liikumist tuleb jälgida niisama põhjalikult kui Euroopa Liidu eraldatud summade kasutamist," ütles Holm.

Protsessid, kuidas võimalikke investeeringuprojekte ministeeriumides välja valitakse, on olnud nende enda otsustada ning investeeringute pingeritta seadmise ja väljavalimise praktika on erinev. Rahandusministeerium korraldab ja koordineerib riigieelarve koostamise protsessi, mille käigus ministeeriumid esitavad lisataotlused kõikvõimalike kulude katmiseks, sealhulgas investeeringute tegemiseks.

Nende taotluste vastavust nõuetele ja põhjendatust hindab rahandusministeerium, kuid ministeeriumide võimalikke investeeringuprojekte ei võrrelda omavahel ega seata neid pingeritta. Selleks puuduvad valdkondadeülesed hindamiskriteeriumid.

Pikemat perioodi haarav valdkondadeülene investeeringute kava aitaks ministeeriumidel projekte pikemalt ette valmistada ja annaks suurema kindlustunde, et investeering leiab rahastust kuni projekti lõpule viimiseni. Rahvusvaheline Valuutafond on ka soovitanud koostada 15 aasta perspektiiviga kõiki valdkondi hõlmava investeeringute kava.

Riigikontrollile esitatud lõpetatud projektidest kallinesid elluviimise käigus ligikaudu 40 protsenti. Projektide kallinemise ja ajakava ületamise peamiseks põhjuseks on nende elluviijate endi sõnul projektide kesine ettevalmistus.

Riigieelarve 11 miljardist eurost investeeritakse igal aastal ligikaudu üks miljard. Riigikontrolli korraldatud küsitlusest selgus, et viimase viie aasta jooksul on kallimad investeeringud, mille maksumus on üle 100 miljoni euro, tehtud energeetika ja tervishoiu valdkonnas.

Käimasolevad kallimad investeeringud on Rail Balticu raudtee ja Eesti idapiiri väljaehitamine ning tuuleenergia arendamine. Eri asutuste viis kallimat investeeringut jäid vaadeldud perioodil vahemikku 75 000 eurot kuni 1,1 miljardit. Riigikontrollile esitatud 89-st viimase viie aasta jooksul lõpetatud projektist olid 58 ellu viinud äriühingud, ülikoolid ja haiglad ning 31 ministeeriumid.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: