Riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma esimees Peeter Ernits (EKRE) ütles ERR-ile, et viimasel ajal on selle teemaga aktiivselt tegeletud ning peagi peaks taas toimuma kohtumine riigikontrolli esindajatega.

Esimene töökoosolek toimus jaanuaris ning seal osalesid lisaks toetusrühma liikmetele ka riigikontrolli, õiguskantsleri büroo ja rahandusministeeriumi esindajad.

"Praegu on pall riigikontrolli käes, kes on lubanud arutelu tulemused kokku võtta ja nendega peagi töörühma ette tulla. Mul on hea meel tunnistada, et kõik osapooled on valmis aastate jooksul välja kujunenud olukorda otsustavalt muutma," ütles Ernits.

Reedel ERR-i uudisteportaalis ilmunud arvamusloos pakkus riigikontrolör Janar Holm välja, et kiirremondi võimaluseks on sätestada riigieelarve raamseaduses miinimumnõuded riigieelarve seletuskirjale, et tagada minimaalselt vajaliku info kättesaadavus ning andmete võrreldavus aastate vahel.

Holm pakkus, et valitsusel koos riigikoguga oleks mõistlik teha ka riigieelarve ja selle seletuskirja formaadi revisjon.

"See on väga tõenäoline, selle nimel me praegu tegeleme," kommenteeris Ernits.

Ernitsa ja ka toetusrühma reformierakondlasest asejuhi Aivar Sõerdi sõnul kirjeldab riigikontrolör Holmi jutt adekvaatselt tänaseks kujunenud absurdset olukorda, kus isegi rahandusliku kõrgharidusega riigikogu liikmetel on raske riigieelarvest aru saada.

Sõerd: seletuskiri peaks aitama teha poliitilisi valikuid

Sõerd selgitas, et praegu kehtiv riigieelarve baasseadus ei sätesta, milline peaks olema riigieelarve seletuskirja ülesehitus ja seal esitatud informatsiooni sisu, samal ajal on aga rahandusministeerium viinud riigieelarve ja seletuskirja sellisele üldistuse tasemele, millest pole võimalik välja lugeda informatsiooni poliitiliste valikute tegemiseks.

"Riigieelarve ja seletuskiri on esitatud tulemusvaldkondade kaudu. Üldistustase on jõudmas peagi selleni, et eelarve võikski esitada kolme numbriga - tulud, kulud ja investeeringud," rääkis Sõerd.

Sõerdi sõnul peaks riigieelarve seletuskirjas peaks olema esitatud informatsioon, mis võimaldaks teha poliitilisi valikuid.

"Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve esitatakse nelja tulemusvaldkonnana: transport, infoühiskond, energeetika ja transport. Igal programmil on sihttasemed, näiteks energeetikaprogrammi üks meede seab eesmärgiks CO2 heitmete absoluuttaseme saavutamise ja selleks vajamineva raha, transpordi programmis on näiteks raha eraldamise eesmärkideks liiklussurmade vähendamine ja transpordisektori energiakulu. Need tulemuseesmärgid võivad seal olla, aga riigikogu soovib saada ka üksikasjalikku ja tervilikku ülevaadet valdkonna kuludest," selgitas Sõerd.

"Alates sellest, kui palju eraldatakse raha raudteevõrgu ja teedevõrgu arendamiseks konkreetselt, millised teelõigud, millised raudteetrassid, kui palju raha eraldatakse kohalikele teedele, kui palju eraldatakse raha uute 2+2 teede arendusteks, jne. Samuti informatsioon selle kohta, kuidas jagunevad investeeringud aastate lõikes, millised muudatused on tehtud võrreldes varasemate rahastuskavadega ja mis on rahastamiskavade muutmise asjaolud. Millised summad tulevad EL eelarvest, millised siseriiklikest vahenditest, jne," jätkas Sõerd.

Sõerd rääkis veel, et tulemusvaldkonna programmi eelarve esitatakse tihti ühe numbrina, riigikogul on aga vaja informatsiooni, mis on tulemusvaldkondade eelarvete numbrite taga, mis on numbrite sisu, millest need numbrid koosnevad.

"Eelarve mõistmiseks on vaja teada, millistest liidetavatest üldnumbrid kokku tulevad. Konkreetsemalt näiteks kui on jutt mingist toetusest, kus on üks koondsumma, siis oleks vaja teada, millistest toetuse määradest on jutt, kui suured on sihtrühmad, kes seda toetust saavad, millised on eelmiste aastate võrdlusnumbrid, millised trendid on kujunenud toetuste kasutamisel, jne," märkis Sõerd.

Kolmanda muutmist vajava teemana tõi Sõerd välja selle, et riigieelarve seletuskirjas mingi konkreetse valdkonna rahastamine peaks olema käsitletud terviklikult. "Konkreetse valdkonna eelarvest ülevaate saamine ei peaks käima nii, et tervikinformatsioon tuleb kokku korjata erinevatest dokumentidest, seletuskirja lisadest, tabelitest, jne."

Sõerdi sõnul on need esialgsed mõtted ja ettepanekud, mida toetusrühm alles sõnastama ja arutama hakkab.

"Lõppeesmärk peaks olema seaduseelnõu riigieelarve baasseaduse muutmiseks. Ilmselt tuleb seaduses sätestada eraldi peatükina riigieelarve seletuskirja ülesehitus, struktuur ja sisu," lausus Sõerd.

Riigikogu liikmed moodustasid riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma

Riigikogus moodustati läinud aasta detsembrikuus riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühm, mille eesmärk on analüüsida riigieelarve koostamise põhimõtteid ja muuta see mõistetavaks ning läbipaistvamaks.

Toetusrühm haarab riigikogu kõiki fraktsioone ja sinna kuulub tervikuna riigikogu juhatus, endised peaministrid ja rahandusministrid.

Toetusrühma kuuluvad Peeter Ernits (EKRE), Aivar Sõerd (RE), Henn Põlluaas (EKRE), Siim Kallas (RE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Kalle Laanet (RE), Heiki Kranich (RE), Leo Kunnas (EKRE), Kert Kingo (EKRE), Heiki Hepner (Isamaa), Helmen Kütt (SDE), Tarmo Tamm (KE), Jaak Valge (EKRE), Urmas Reitelmann (EKRE), Ruuben Kaalep (EKRE), Merry Aart (EKRE), Aivar Kokk (Isamaa), Kaja Kallas (RE), Taavi Rõivas (RE), Jürgen Ligi (RE), Kai Rimmel (EKRE), Siim Pohlak (EKRE) ja Andres Sutt (RE).