Lähipäevil hakatakse Brüsselis arutama ettepanekut panna riigi panus euroliidu eelarvesse sõltuma prügist. Iga prügimäele või põletusahju jõudnud plastijäätme kilogrammi eest peaks riik Euroopa Liidu rahakotti maksma 80 senti. Kuna plastijäätmeid tekib Eestis kümnetes tonnides, siis võib see tähendada mitmekümne miljoni suurust lisakulu.

"Riikide sissemakse üheks komponendiks võetakse ringlusesse võetud ja taaskasutusse mitte jõudva plasti kogus, vähemalt see ettepanek on laual. Eesti valitsus ka seda eri toeta, aga Eesti on üks väheseid või üks viimaseid, kes sellele kategooriliselt vastu on," kommenteeris rahandusminister Martin Helme (EKRE).

Brüsseli koridorides tuuakse sel teemal Eestit näitena kui riiki, mis kasutab väga palju plastpakendeid, aga vaid väikese koguse suudab uuesti ringlusse saata.

"Meie põhiline probleem on siin selles, et Eesti on peaaegu ainus Euroopa Liidu riik, kes seda plasti kogust välja arvutab, kõigil teistel on ta mingi teoreetiline arvutus," põhjendas olukorda Helme.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlaisi sõnul tekkis 2017. aastal üle 65 000 tonni plastpakendi jäätmeid, millest ringlusse suudeti võtta 27 protsenti ja selle näitajaga on Eesti viimaste seas.

"Liikmesriigid kasutavad pakendijäätmete arvutamiseks erinevaid metoodikaid ja täna on see ka põhjus, miks me oleme selle plastpakendi omavahendi kehtestamise suhtes skeptilised. Liikmesriikide andmed selles ei ole hästi võrreldavad," tõdes Soomlais.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on räägitud nii 13 kui ka 38 miljoni euro suurusest lisamaksust Eeuroliidu rahakotti. Võimalik makse suurus sõltub nii pakendijäätmete kogumise metoodikast kui ka sellest, kui palju Eesti suudab oma prügimajandust paremaks muuta.

"Seda, kas liikmesriik peab kehtestama maksu, kas ta kehtestab keskkonnatasu, kas ta võtab mingit muud moodi tasu turult või otsib raha üldisest eelarvest, seda ei kirjutata ette," selgitas Jegorov. "Loomulikult eesmärk on pääseda sellest maksekohustusest nii palju kui võimalik ehk siis me peame oma ringmajanduse korda tegema ja vähendama seda plasti, mida ringlusesse ei võeta."

Ülemkogul arutatav ettepanek puudutab aastate 2021-2027 Euroopa Liidu eelarvet.