Harjumaa ehitusprojektidele terendab paekivikriis

Eesti Geoloogiateenistuses valminud uuring ütleb, et kui riik oma poliitikaid ei muuda, ootab Harjumaa ehitusprojekte lähiaastatel paekivikriis.
Suurem osa Harjumaa kvaliteetsest paekivist pärineb Väo kihistust, millele praegu pääseb ligi kolmes peamises maardlas. Eesti Geoloogiateenistuses valminud uuring ütleb, et kui riik lähiajal nendes maardlates uusi karjääre ei ava, jätkub lubjakivi Harku maardlas kaheksaks, Maardu maardlas kolmeks ja Väo maardlas seitsmeks aastaks. Geoloogiateenistust esindav spetsialist Tiit Kaasik ütles, et varustuskindluse mõttes kriitiline hetk on juba päris lähedal.
"Kolm kuni kaheksa aastat – seda loetakse tegelikult juba kriitiliseks. See piir, kus asjad lähevad väga kiireks, on kümme aastat. See on hinnanguline aeg, mis kulub selleks, et uus ala kasutusele võtta. Loomulikult on mõnda aega võimalik kompenseerida sellega, et vedada ehitusmaterjale kaugemalt siia kohale või siis importida midagi. Aga see teeb kõik meie ehitusobjektid kallimaks. Peame arvestama, et põhiosa kaevandatavatest ehitusmaterjalidest läheb riigi objektide tarbeks," rääkis Kaasik.
Just riigi huvi on märksõna, mis geoloogiateenistuse soovitustes korduvalt kõlab. Nimelt on omavalitsustele ning kohalikele elanikele paekivikaevandusest pigem tüli ning sestap seisavad paljud maavarade uuringu- ja kaevandamisloa taotlused juba aastaid jõude.
"Maapõueseadus annab sellise võimaluse, et juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus enda territooriumile kaevandusloa andmisega, siis on võimalik nii, et valitsus otsustab, et see luba sinna ikkagi antakse. Sisuliselt see ei ole väga selline tavapraktika ja pigem üritatakse neid olukordi lahendada kuidagi teisiti," nentis Kaasik.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Maria Karus ütleb, et riigi huvi kehtestamisest siiski päris mööda pole mindud. Mitmel korral on seda juba tehtud ning mitmelpool seda kaalutakse. Karuse sõnul võiks abi olla sellest, kui kaevandusalades lepitaks kokku planeerimismenetluse raames.
"Planeeringu koostamisel on alati omavalitsustel ja kohalikel inimestel võimalik kaasa rääkida, et kuhu siis mida rajatakse. Ja see muudab läbipaistvamaks selle protsessi ja annab ka inimestele võimaluse juba enne teada, et mis on siis planeeritavad maardlaalad," ütles ta.
Samas tõdes Karus, et seda, millal niisugused planeeringud valmis võiks saada, on praegu veel raske ennustada. Esmalt vajab suur töö raha. Seda, et meil enne suur paekivikriis tuleks, Karus ei usu. "Aga kindlasti ka need numbrid, mida siin geoloogiateenistus välja toob, on samamoodi prognoosid. Ehk ei tasu ka nendesse nii väga takerduda."
Lisaks seniste maardlate laiendamisele soovitab geoloogiateenistus kaaluda ka päris uute lubjakivimaardlate kasutuselevõttu, muu hulgas Paldiski poolsaarel.
"Seal me soovitasime kaaluda võimalust teha uuringuid Paldiski linnast pisut kagus. Aga seal hetkel ei ole ka arvel maardlat. Seetõttu uuringud annaks esialgu informatsiooni selle kohta, et millise kvaliteediga ja kuidas lubjakivi seal paikneb. Ja seejärel võiks mõelda, kas kaevandamine seal tulevikus on võimalik või mitte."
Teise võimaliku kohana tõi Kaasik esile Jägala maardla, aga see on sarnaselt Maardu maardlaga Jõelähtme vallas. Jõelähtme vallavanema Andus Umboja sõnul on nemad suure kaevandamise suhtes skeptilised. Tema pakkus muu hulgas välja, et ehitusmaterjali saab palju plaanitavast Tallinna-Helsingi tunnelist. Kaasik nõustus ning lisas ka mõtte Paldiski hüdro-akumulatsiooni jaamast. Samas nentis ta, et praegu ei saa tulevasi objekte veel kindlana võtta. "Seetõttu me ei saa öelda, et meil ei ole vaja praegu uusi lubjakivikarjääre avada. Ehk me peame ikkagi lähtuma praegusest olukorrast ja praegu on lubjakiviga Harjumaal kriitiline."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi