Väited Xi varajasest sekkumisest viirusepuhangusse tekitavad küsimusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1581861240000 | amCalendar}}
Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping 12. veebruaril Pekingi nakkusennetuse keskuses.
Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping 12. veebruaril Pekingi nakkusennetuse keskuses. Autor/allikas: SCANPIX/AP

Hiina riigimeedias laupäeval avaldatud president Xi Jinpingi kõne jätab mulje, et ta asus uue koroonaviiruse puhangu vastaseid samme juhtima kohe kriisi alguses.

3. veebruari kõne avaldamisega üritati ilmselt näidata, et komministliku partei juhid haarasid härjal sarvist juba esimeste haigusjuhtude ilmnedes. Samas võimaldab see teha Xile etteheiteid üldsuse õigeaegselt teavitamatajätmises, vahendas Associated Press.

Xi ütleb kõnes, et andis juba 7. jaanuaril juhised viirusega võitlemiseks ja käsu piiranguteks, mis hakkasid viiruse epitsentri linnades jõustuma 23. jaanuarist.

"Ma andsin 22. jaanuaril epideemia kiiret levikut ning selle ennetamise ja kontrolli ees seisvaid väljakutseid arvestades Hubei provintsile selge korralduse rakendada inimeste väljavoolule igakülgne ja range kontroll," ütles president partei alalise komitee istungil.

Hiina riiklik tervishoiuamet teatas pühapäeval, et Mandri-Hiinas registreeriti 2009 uut haigusjuhtu ja kokku on nakatunuid 68 500, kuid uute nakatumiste arv on kolmandat päeva järjest langenud. 

Suremus on stabiilselt 142 inimest päevas, ütles tervishoiuamet. Kokku on uude koroonaviirusesse COVID-19 surnud 1665 inimest. 9419 inimest on terveks saanud ja haiglast välja lastud.

Xi tegevust ei olnud epideemia algupäevil märgata, ehkki sellest on saanud üks tema seitsmeaastase ametiaja tõsisemaid katsumusi.

Presidendi kõne avaldamine näitab, et Hiina võimudele oli epideemia võimalik ohtlikkus teada juba esimestel nädalatel, kuid avalikkust selle eest ei hoiatatud. 

Alles jaanuaris ütlesid ametnikud, et nakkus võib levida inimeselt inimesele, ja siis hakkas riigis tekkima paanika.

2002.-2003. aasta SARS-i epideemia ajal varjasid Hiina võimud tegelikku olukorda mitu kuud.

Nüüdne puhang sai alguse detsembris Hubei provintsi pealinnas Wuhanis. Hubeis on praeguseni kõige rohkem surnuid ja haigestunud.

23. jaanuaril pandi Wuhanis esimese linnana kogu ühistransport seisma. Järgemööda kehtestati keelud teistes linnades, nii et kokku hõlmavad need rohkem kui 60 miljonit inimest.

Hubei ja Wuhani võime on tabanud üldsuse viha tegevusetuse pärast epideemia algfaasis. Pahameel tõusis haripunkti veebruari algul, kui suri haiguse eest hoiatanud arst Li Wenliang.

Vastuseks vallandati eelmisel nädalal Hubei ja Wuhani parteijuhid.

Mitmed rahvusvahelised eksperdid on hoiatanud, et uue viiruse levik võib olla väidetust palju ulatuslikum. Vox-i hinnangul toetab seda väidet näiteks see, kuidas viirus on käitunud Hiinaga tihedalt seotud Singapuris.

Hiina uute viirusejuhtude arv langes kolmandat päeva

Hiina koroonaviirusepuhangu uute haigusjuhtude arv langes pühapäeval kolmandat päeva järjest, kuid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatab, et epideemia edasist arengut on võimatu ennustada, vahendas AFP.

Detsembri lõpus Hiina keskosast Hubei provintsist levima hakanud viirusetüvi COVID-19 on viimastel andmetel nõudnud Mandri-Hiinas 1665 inimese elu. 

Nakatunuid on 68 000, kuid uute nakkusjuhtude arv on hakanud langema.

Hubei provintsis registreeriti pühapäeval kolmandat päeva järjest 139 nakatumist. 

Mujal Hiinas on uute haigusjuhtude arv langenud juba 12 päeva järjest.

WHO peadirektor Adhanom Ghebreyesus hoiatas aga, et epideemia suunda on võimatu ennustada.

"Me palume kõigil valitsustel, ettevõtetel ja uudisteorganisatsioonidel teha meiega koostööd, et vajalikul tasemel häiret anda, aga mitte hüsteeriat õhutada," ütles Ghebreyesus laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil. 

"Hiina on maailmale aega võitnud. Aga me ei tea, kui palju."

WHO soovib saada Hiinalt viiruse diagnoosimise üksikasju, selleks saabub pühapäeval Pekingisse rahvusvaheline ekspertrühm.

Jaapanis karantiinis oleval laeval on kinnitust saanud 355 nakkusjuhtumit

Jaapani ranniku lähistel karantiinis oleva laeva peal on kinnitust leidnud 355 uue koroonaviiruse juhtumit, teatas AFP teatel reedel riigi terviseminister. 

"Praeguse seisuga oleme viinud läbi 1219 inimese tesimise. Nendest 355 inimese testi tulemus oli postiivne. Nendest 73 inimesel pole sümptomeid," ütles minister Katsunobu Kato ringhäälingule NHK. 

Kruiisilaeval Diamond Princess oli Jaapani rannikule saabumise hetkel 3700 inimest, aga rohkem kui 200-l diagnoositi varem uus koroonaviirus ja nad toimetati kohalikesse haiglatesse.

USA valmistab ette mõnede oma kodanike evakueerimist laevalt, mis on Yokohama sadamas Tokyo lähistel olnud karantiinis alates 5. veebruarist. 

Kruiisilaeval on uue eluohtliku koroonaviirusega nakatunud 40 ameeriklast, teatas USA tervishoiuametnik hiljem pühapäeval.

"Nelikümmend neist on nakatunud," ütles Riiklike Terviseinstituutide (NIH) ametnik Anthony Fauci. "Nad ei lähe sealt kusagile. Nad jäävad Jaapani haiglatesse."

Hongkong teatas samuti, et pakub oma 330 kodanikule laeva pardal võimaluse naasta kodumaale tšarterlennul. 

Väljaanne Vox kirjutas pikemas artiklis, et mitmete tervishoiuekspertide arvates on Diamond Princessil toimuv karantiin mõnes mõttes väga ohtlik rahvatervise eksperiment ning olukord, kus inimesi pikka aega kitsastes tingimustes kinni hoitakse, võib hoopis vastupidise tulemuse anda ehk viiruse levikut soodustada.

Põhja-Korea liider näitas end avalikkusele

Põhja-Korea liider Kim Jong-un, kelle naaberriigis Hiinas möllab ohtlik koroonaviirus, ilmus pühapäeval oma isa sünniaastapäeva tähistamiseks esimest korda kolmenädalase vaheaja järel avalikkuse ette.

Kim avaldas Pyongyangi Kumsusani Päikesepalees austust riigi eelmisele liidrile Kim Jong-ilile, vahendas AFP ajalehte Rodong Sinmun.

Hiinast alguse saanud ja rohkem kui 1600 inimese elu nõudnud viirus COVID-19 tekitas ärevuse ka Põhja-Koreas. 

Riik sulges piiri Hiinaga ning peatas lennu- ja rongiühenduse.

Haigusjuhtudest ei ole Pyongyang teatanud, kuid rahvusvaheline turism on peatatud ja viirusekahtlusega isikutele, seal hulgas välismaalastele on kehtestatud 30-päevane karantiin.

Riigimeedias on ilmunud pilte kriisikoosolekutele kogunenud maskides ametnikest ja töölistest, kes desinfitseerivad avalikke kohti nagu haiglad, koolid, raudteejaamad ja juuksurisalongid.

Kimi nähti viimati 22 päeva eest, kuukalendri uusaastapidustute ajal. Siis tulid teated koroonaviiruse levikust ja Põja-Korea liider kadus avalikkuse silmist.

Põhja-Korea meditsiinitaristu ei ole kuigi kõrgel tasemel ja ravimipuudus on alaline, sestap on riik epideemiate puhul varemgi samamoodi käitunud. Näiteks keelati 2014. aasta oktoobris Aafrika ebolaepideemia tõttu turistidel neljaks kuuks Põhja-Koreasse sisenemine, ehkki Aasias ei olnud teateid ühestki ebolajuhtumist.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: