"Hiinaga läbikäimisel on see mure, et majandusliku huvi nimel loobutakse oma põhiväärtustest. Seda ei tohiks teha, peaksime inimõiguste ja vabaduste toetamisest ja kaitsmisest kinni pidama," ütles Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Frank Jüris kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Ta selgitas, et Hiina on ajalooliselt lähtunud tribuutsüsteemist - selleks, et Hiinaga kaubelda ja läbi käia, tuleb tunnustada nende poliitilist diskursust. "Siin on meile kõigile ohu märk - kas tohime rääkida Xinjiangis või Hongkongis toimuvast, suhelda dalai-laamaga? Kui sellele survele alla jääme, siis meie poliitiline diskursus hakkab hiinastuma, anname alla," rääkis Jüris. "Me ei suuda Hiinat muuta, aga me ei tohi lasta ka ennast muuta," rõhutas ta, lisades, et Euroopa Liiduga ühiselt on seda kindlasti lihtsam teha.

Jürise sõnul on Eesti suheldes Hiina kui maailma suuruselt teise majandusega ebavõrdsel positsioonil ning Peking on seda ka ära kasutanud. Ta tõi näiteks Eesti piimatoodete impordile kehtestatud piirangud pärast seda, kui dalai-laama 2011. aastal Eestit külastas, aga ka näiteks seda, kui Norra Nobeli komitee andis Hiina dissidendile rahupreemia, oli takistatud Norra lõhe eksport Hiinasse.

Kommenteerides Hiina saatkonna kriitikat välisluureameti aastaraporti Hiinat puudutavale osale, märkis Jüris, et tema hinnangul on saatkond seda teemat üle dramatiseerinud ja seda ei tasuks väga tähele panna. Nii ei maininud seda ka nädala alguses Eestit külastanud Hiina asevälisminister Qin Gang.

"Välisminister Reinsalu kommenteeris väga hästi, et siin on tegemist ohuhinnanguga, mitte hinnanguga kahe riigi suhetele," ütles Jüris. Kui Hiina nõuab teistelt riikidelt mittesekkumise põhimõttest kinnipidamist, siis peaks sama tegema ka Hiina ise, rõhutas ekspert. "Siis ei tohiks Hiina sekkuda ka Eesti ajakirjanike ja riigiametite tegevusse. Välisluureameti raport on ju suunatud riigi sisse, millele ei pea kõrvalised reageerima. Kui reageeritakse, siis see jätab vastuolulise mulje," rääkis Jüris.

Saatejuht Mirko Ojakivi viitele, et president Lennart Meri on kunagi öelnud, et Eesti ei peaks lisaks Venemaale otsima konflikti ka teise ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme, Hiinaga, märkis Jüris, et see oli öeldud teises kontekstis.

"Lennart Meri kaugelenägev poliitiline analüüs on tuntud. Aga ei tasuks seda ajaloolisest kontekstist välja rebida. See oli öeldud, et 1990ndatel aastatel, kui terve Lääs uskus, et suhtlus Hiinaga toob seal kaasa poliitlised reformid ja vabadused. Aga näeme, et seda pole toimunud ja pigem on Hiina pöördunud kõrgtehnoloogia poole, et kontrolli riigis tugevdada," ütles Jüris. "Kui mõelda Lennart Merile kui vähemusrahvaste õiguste toetajale, siis ta oleks ilmselt väga mures, kui ta mõtleks sellele, mida praegu uiguuridega Xinjangis tehakse," lisas ta.

Jüris tõi esile Rootsi, mis on Euroopas suuruselt neljas Hiina investeeringute sihtriik, kuid tõstatab ikkagi Hiinaga suheldes inimõiguste teemasid.

Eesti on suutnud luua Hiinaga väga head ja tihedad kultuurialased suhted, lisas Jüris. Majandussuhetelt on Hiina ekspordi ja impordi osas Eesti kaubanduspartnerite teises kümnes, mistõttu ei ole tema võime Eestit majanduslikult mõjutada veel väga suur.

Saatejuhi palvele hinnata võimalust, et Hiina osaleb suurte taristuprojektide rajamisel, viitas Jüris sellele, et ehkki Hiina esitleb neid mõlemapoolselt kasulikena (win-win), siis sageli saab suurema kasu Hiina, mille pangad annavad projektile laenu ning ettevõtted pakuvad teenust. Lisaks võib suurte taristuprojektide puhul käia kaasas ka klausel, et Hiinal tekib võimalus mõjutada teise riigi sisepoliitikat.

Kommenteerides paljude lääneriikide soovi keelata Hiina sideettevõttel Huawei ehitada neis viienda põlvkonna (5G) sidevõrkude taristu, kaldus Jüris seda toetama. Ta märkis, et riigid peaksid lisaks pakutava tehnoloogia hinnale vaatama ka oma riikide ja kultuuri püsimajäämist. "Nii palju kui olen kuulnud, siis 5G puhul sõltub väga palju mitte riistvarast, vaid ka programmidest, tarkvarast ning Huawei pakkumine iga uut tarkvarauuendust Euroopas kontrollida, tundub kuluka ja isegi ohtlikuna. See oleks suur lisakoormus eraettevõtetele," ütles ta.

Jüris kritiseeris ka Hiina võimude käitumist koroonaviiruse epideemia puhkemisel, kui algul püüti seda eitada ja varjata, mitte ei asutud kohe inimesi abistama.

Kommenteerides viiruse mõju majandusele, tõi Jüris esile, et esimest korda alates 1990ndatest aastatest võib Hiina majanduskasv jääda tänavu alla viie protsendi, mis oleks riigile tõsine löök. Kindlasti mõjutaks tehaste sulgemisest tingitud tootmise pidurdumine Hiinas ka globaalseid tarneahelaid, tõdes ta.