Justiitsministeerium kavandab karistusseadustiku muutmist selliselt, et välistatakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õigus raskemate riigivastaste kuritegude toimepanijatele, inimsusevastastele kurjategijatele ja varem samalaadsete tegude eest karistatud seksuaalkuritegusid või tapmisi toime pannud kurjategijatele.

Peaprokurör Andres Parmas märkis justiitsministeeriumile saadetud arvamuses, et prokuratuuri hinnangul ahendab vangistusest ennetähtaegse vabastamise välistamine kohtunike otsustusvabadust. Tema hinnangul võib kavandatav muudatus riivata põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet.

Parmas kirjutab, et prokuratuur peab vajalikuks märkida, et eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohaselt ei ole tõenduslikku infot, et tingimisi enne tähtaega vabastamise välistamine vähendaks süütegude toimepanemist, ehk muudatus ei pruugi mõjuda preventiivselt.

"Olgugi, et muudatusega pikeneb vangistuse periood, kus süüdimõistetul on raske uut kuritegu toime panna, võib samas suureneda uue raske kuriteo toimepanemise risk vabanemise järgselt. /.../ Prokuratuur juhib tähelepanu, et olukorras, kus kinnipeetaval on lootus ennetähtaegselt vabaneda, võib tal olla suurem motivatsioon käituda seaduskuulekalt ja aktiivselt osaleda taasühiskonnastamisele suunatud tegevustes, samas kui ennetähtaegse vabanemise võimaluse puudumisel võib selline motivatsioon olla väiksem," leidis Parmas.

Parmas pakub prokuratuuri poolt alternatiivse lahendusena välja vangistusest ennetähtaegselt vabanemise tingimuste karmistamise vangistusest ennetähtaegselt vabanemisevälistamise asemel.

"Prokuratuuri hinnangul oleks asjakohane, kui raskemate kuritegude puhul tuleks ennetähtaegne vabanemine kaalumisele alles peale kahe kolmandiku karistuse ära kandmist praeguse vähemalt poole karistusaja asemel. Samuti võiks kõnealuste kuritegude puhul ennetähtaegne vabanemine toimuda üksnes juhul, kui vangistus asendatakse elektroonilise valvega," kirjutas Parmas.

Lisaks leiab prokuratuur, et vangistusest ennetähtaegse vabanemise menetluse raames ei ole vajadust küsida prokuratuuri arvamust, kuivõrd prokuratuur puutub isikutega kokku eelkõige kohtueelses ja kohtumenetluses. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise menetlus toimub aga peale kohtumenetlust, mil prokuratuuril ei pruugi olla isiku kohta ajakohast teavet.

Aeg: Simmi ennetähtaegne vabastamine riivas õiglustunnet

Raivo Aeg ütles kohtunike täiskogul peetud kõnes, et selliste kuritegude kui pani toime riigireetur Hermann Simm, ei tohi kurjategijat enne tähtaega vabastada põhjendusega, et ta pole enam ohtlik.

"Sel juhul pole enam vaja ühtegi riigireeturit üldse karistada, sest ükski spioon ei ole pärast paljastamist enam ohtlik," leidis Aeg.

Justiitsministri sõnul on kuritegusid, mille toimepanija peab teadma, et ta ei pääse enne tähtaega vabadusse ja tal tuleb oma karistus "täies ulatuses kellast kellani" ära kanda.

"Seepärast palusin ma ka asuda ette valmistama seaduseelnõu, mis välistab teatud kuritegude puhul ennetähtaegse vabastamise vanglast. Ennekõike on need riigi- ja inimsusevastased kuriteod, aga ka korduvad seksuaalkuriteod ja tapmised, kuna on suur tõenäosus, et nii raskete kuritegude eest juba korduvalt karistatud inimesed panevad uuesti selliseid tegusid toime," ütles justiitsminister.