Herman Simm saab ennetähtaegselt vanglast välja
Tartu maakohus otsustas neljapäeval tehtud määrusega vabastada riigireetur Herman Simm temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Kohus määras 72-aastasele Simmile katseaja kuni 18. märtsini 2021. aastal, teatas Tartu maakohtu pressiesindaja. Selleks perioodiks määras kohus talle ka allumise käitumiskontrollile, täiendavad kontrollnõuded ja -kohustused ning lisakohustused, mille eesmärk on uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida.
Simm vabastatakse karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse jõustumist. Üldine katseaeg hakkab jooksma samuti kohtumääruse jõustumisest alates. Ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.
Simm on kandnud reaalselt ära valdava osa reaalsest vangistusest ehk mõistetud 12 aastast ja 6 kuust 11 aastat ja 2 kuud.
Kohtumäärus pole veel jõustunud ja selle peale on õigus esitada Tartu maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamuse ning Tartu vangla esitatud materjalidega, leidis, et Simmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Simm määrati kriminaalhooldusele, mis kohtu hinnangul annab Simmi edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine vanglas. Nii Tartu vangla kui ka prokuratuur toetasid vabastamist.
Kohus osutab oma määruses, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Simmi puhul hindas kohus retsidiivsusriski väga madalaks. Kohus leidis, et Simmi ligipääs erinevale salastatud informatsioonile ning dokumentidele, mis võiks huvi pakkuda välisriikidele või nende organisatsioonidele, on ülimadal. Võimalikku retsidiivsusriski vähendab ka tema kõrge vanus ja tervislik seisund.
Kohtu hinnangul on Simmi puhul täidetud ka muud ennetähtaegselt vabastamise eeldused, näiteks vangistatu õiguspärane käitumine ja kindel elukoht vabanemisel. "Simmi iseloomustustest ning tema enda ütlustest ja käitumisest vangistuse jooksul ja kohtuistungil väljendub, et ta on teinud omad järeldused, kahetseb toimepandud tegu ja suudab range järelevalve tingimustes edukalt seadusekuulekalt käituda," seisab määruses.
Kohus möönab Simmi tegu käsitledes, et ta pani toime väga raske kuriteo ehk reetis oma riiki ja sünnimaad materiaalse kasu eest. Teo toimepanemise ajal olid karistusmäärad, võrreldes tänasega, tunduvalt leebemad, see aga ei tähenda kohtu hinnangul, et kui aastatetagune mõistetud karistus tundub praegustes oludes liialt leebe, siis tuleks ennetähtaegne vabastamine välistada.
Eesti põhiseadusele vastavalt on kõik seaduse ees võrdsed, mis tähendab, et õiguskord kohtleb kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtmoodi. Otsust tehes peab kohus tuginema üksnes kehtivatele õigusnormidele ning selle alusel välja kujunenud õiguspraktikale, mitte erinevate üksikisikute, huvigruppide vms tahtele ja soovidele. Seda ka käesoleva ennetähtaegselt vabastamise juhul.
"Sellest põhimõttest hälbiva käitumise korral ei saaks enam rääkida õigusriigist, mille kodanikel on kindel teadmine, et ka riik peab seadustest kinni, põhiõigused ja -vabadused ning õiguslik kaitse on igati garanteeritud," seisab kohtumääruses.
Kohus pidas vajalikuks märkida, et seadusandjal on olnud ja on võimalus muuta kehtiva õiguse regulatsiooni ennetähtaegse vabanemise osas ka näiteks süüteoliikide või üksikute koosseisude lõikes erandeid kehtestades. Näiteks näha ette, et teatud raskusega süüteo toimepanemisel puudub võimalus loota ennetähtaegsele vabastamisele. Selliste erandite tegemisel tuleb aga jälgida, et need on kooskõlas ka Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.
Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ja karistas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.
Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021.
Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 155 000 krooni ehk ligi 1 380 000 eurot.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas Simm SVR-ile ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi