Aeg lubas tegeleda kohtupidamise kiiremaks muutmisega
Justiitsminister Raivo Aeg lubas reedel kohtunike täiskogul peetud kõnes tegutseda selle nimel, et digiteerimisega muuta kohtute töö kergemaks ja menetlus kiiremaks. Samas tõstatas ta küsimuse mõnede kohtuotsuste sobitumisest inimeste õiglustundega.
"Selleks, et menetluse tõhustamise eesmärki saavutada, tuleb digitaalseks muuta kogu menetlus alustades sündmuskoha vaatluse protokollist ja lõpetades kohtuotsuse vormistamisega. Oma roll on siin kõigil menetlusosalistel, ka kohtutel," rääkis Aeg.
Minister tõi välja, et kuigi kohtusüsteem toimib täna veel suuresti paberil, siis mitmed kohtunikud töötavad juba täna rohkem kohtute infosüsteemi ja digitoimikuga kui paberdokumentidega. Laialdasema ülemineku jaoks on aga vajalik muuta menetlusseadustikud läbivalt paberivaba menetlust toetavaks ning see on ministeeriumil koostöös kohtutega ka kavas.
"Kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu on esimene püüd paberist lahti laskmisel. Palun siinkohal kohtunikkonnal aktiivselt kaasa mõelda ja panustada tsiviil- ja halduskohtumenetluses digitaalse toimiku pidamist toetavate sätete loomisesse," ütles justiitsminister.
Kõikide kohtuasjade materjalid on täna juba digitaalselt olemas. "Menetlusosalistel on kohtuasja materjalidele palju parem juurdepääs, maakohus ei pea ootama määruskaebemenetluse tõttu ringkonnakohtusse saadetud toimikut tagasi, vaid saab jätkata menetlusega. See kõik avaldab positiivset mõju menetluse kvaliteedile," märkis minister.
Minister peatus oma kõnes ka kohtute töökoormusel, tuues välja, et tsiviilasjade arv kasvas mullu 3422 asja võrra. "Suure surve alla on pandud ka maksekäsu kiirmenetluse süsteem, kuhu saabus 5106 avaldust rohkem kui aasta varem. Kuigi süüteo ja halduskohtumenetluses ei ole koormus arvuliselt tõusnud, siis avaldab mõju see, et kohtuasjad muutuvad sisult keerukamaks ning nende menetlemine ajamahukamaks," selgitas ta.
Justiitsministeerium on viimase aasta jooksul aktiivselt otsinud ja töötab jätkuvalt välja lahendusi, kuidas ebavõrdset koormust kohtute vahel ühtlustada ning õigusemõistmise korraldust senisest paindlikumaks muuta, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Kooskõlastusringi on läbinud eelnõu, millega antakse kohtusüsteemi käsutusse esmased mehhanismid, millega kohtute töökoormust tasandada. Näiteks saavad ringkonnakohtute esimehed otsustusõiguse maa- ja halduskohtute koormuse ühtlustamisel ning paindlikumaks muudetakse kohtunike töökorraldus ametist lahkumisel.
"Sellel aastal on justiitsministeeriumi eesmärgiks otsida kohtute koormusprobleemile juba püsivamaid lahendusi kohtuasjade üleriigilise jagamise näol. Lisaks on lähikuudel kavas põhjalikumalt analüüsida erinevate ametnike rolli kohtusüsteemis, et leida võimalusi, kuidas nad saaks senisest enam õigusemõistmises abiks olla ja ka ise edasi areneda," rääkis minister.
Aeg: kas kohtunik unustas õiglustunde koju?
Justiitsminister rõhutas oma kõnes, et usub ja kaitseb kohtute poliitilist sõltumatust, kuid tõi välja, et mõne kohtuotsuse puhul on tal raske aru saada, kuidas see õigluse mõistega kokku käib.
"Ma olen pidanud oma üheksa töökuu jooksul justiitsministrina üle elama hetki, kus mul on olnud mõnda kohtuotsust lugedes tunne, et kohtunik on oma õiglustunde tööle tulles koju unustanud," rääkis minister ning viitas Reformierakonna poliitiku Eerik-Niiles Krossi abikaas Mary Krossi valekaebusele, justkui oleks teda rünnanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmed.
"Kui inimene esitab politseile valekaebuse, millega ta püüab riigikogu valimiste eelõhtul kahjustada ühe erakonna mainet ja mõjutada valimistulemusi oma abikaasa erakonna kasuks, siis on mul väga raske aru saada, kuidas saab seda valekaebust käsitleda võrdselt mingi suvalise olmetülist tekkinud valekaebusega ja öelda, et tegemist on avaliku menetlushuvi puudumisega. Tegu on ju ründega meie riigi demokraatlike alustalade vastu," rääkis Isamaa liikmest justiitsminister Aeg.
"Põhimõtteliselt samasugune arusaamatus tabas mind siis, kui kohus otsustas enne tähtaega vabastada vanglast ühe kõigi aegade ohtlikuma Vene spiooni ja Eesti riigi reeturi," jätkas Aeg viidates Hermann Simmile. "Jah, ma olen nõus, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Kuid siin pole küsimus kurjategijas, vaid kuriteos. Tegu oli meie riigi iseseisvuse vastu suunatud ülimalt ränga kuriteoga, mida pandi süsteemselt ja sihikindlalt toime pikki aastaid ja mis tekitas väga suurt kahju mitte ainult meie riigile, vaid ka meie liitlastele NATO-s. Sisuliselt oli selle kuriteo eesmärk meie riigi hävitamine ja meie rahvalt vabaduse võtmine. Ma ei tea, mida ütleb teie õiglustunne, aga minu õiglustunne ütleb mulle, et selliste kuritegude korral ei tohi kurjategijat enne tähtaega vabastada põhjendusega, et ta pole enam ohtlik. Sel juhul pole enam vaja ühtegi riigireeturit üldse karistada, sest ükski spioon ei ole pärast paljastamist enam ohtlik," leidis Aeg.
Tema sõnul on kuritegusid, mille toimepanija peab teadma, et ta ei pääse enne tähtaega vabadusse ja tal tuleb oma karistus "täies ulatuses kellast kellani" ära kanda. "Seepärast palusin ma ka asuda ette valmistama seaduseelnõu, mis välistab teatud kuritegude puhul ennetähtaegse vabastamise vanglast. Ennekõike on need riigi- ja inimsusevastased kuriteod, aga ka korduvad seksuaalkuriteod ja tapmised, kuna on suur tõenäosus, et nii raskete kuritegude eest juba korduvalt karistatud inimesed panevad uuesti selliseid tegusid toime," ütles justiitsminister.
Aeg kinnitas, et ei kahtle kohtuvõimu poliitilises sõltumatuses ja lisas, et vähemalt seni, kuni tema erakond on valitsuses ja tema justiitsminister, see nii ka jääb. "Sõltumatu kohtuvõim ja sõltumatu õigusemõistmise on asendamatu väärtus. See on õigusriigi alustala, üks kolmest võimuharust seadusandliku ja täitevvõimu kõrval, mis peavad üksteist tasakaalustama. Kuid nii nagu ei saa seadusandlik võim ja täitevvõim tegutseda ühiskonna ootusi arvestamata, nii ei saa ka kohtuvõim teha oma otsuseid vaakumis, ühiskonna õiglustunnet arvestamata," rõhutas ta.
Toimetaja: Mait Ots