Saskia Kask: soovimatu seksuaalkontakt jätab jälje terveks eluks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Saskia Kask Autor/allikas: Põhja ringkonnaprokuratuur

Iga seksuaalse väärkohtlemise või ärakasutamise lugu on erinev. Politsei ja prokuratuuri eesmärk on selgitada välja, kas toime pandi kuritegu. Alati me kuritegu ei tuvasta ning vahel jääb tõesti puudu tõenditest. Kõige olulisem on, et iga inimene, kes tunneb end ära kasutatuna, saaks abi, sest soovimatu või tahtevastane seksuaalkontakt jätab jälje terveks eluks, kirjutab juhtivprokurör Saskia Kask.

Täiskasvanute vahel toimunud tahtevastase seksuaalvahekorra pealesurumine on kuritegu ja viiteid selle kahtlusele kontrollitakse põhjalikult. Flirt või joobununa kaotatud valvsus ei tähenda nõusolekut vahekorraks ning ka juba antud nõusoleku võib tagasi võtta. Kui inimene ei ole oma seisundi, näiteks alkoholijoobe tõttu võimeline väljendama keeldumist, on põhjust rääkida vägistamisest.

Kiirus on oluline tõendite kogumiseks ja seksuaalkuriteo tõendamiseks. Vägistamise ohvril tuleb esimesel võimalusel pöörduda politseisse või seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse, et fikseerida vigastused või tuvastada alkoholijoove. Viimane võib olla abitu seisundi tuvastamiseks võtmetähtsusega.

Seejärel algab politseiuurijate töö tuvastamaks, mis juhtus. Lisaks füüsiliste tõendite kogumisele kuulatakse menetluses üle kannatanu, kahtlustatav ja kõik tunnistajad, kes saavad anda infot võimalikule kuriteole eelnenud ja järgnenud sündmustest.

Kui on, vaadatakse üle videokaamerate salvestised, et saada aimdust sündmuste käigust ja ajateljest või sündmuses osalejate olekust ja seisundist. Sageli tähendab see tundide kaupa videote läbivaatamist, et leida infokilde, mis aitavad tõele lähemale.

Prokurör lähtub tõenditest ja siseveendumusest

Vägistamiskuriteo möödapääsmatud tunnused on vahekorra toimumise fakt ning vahekorrast keeldumine või nõusoleku mitteandmine. Neid asjaolusid kontrollitakse põhjalikult. Kui viited kuriteole puuduvad, siis menetlust ei alustata. Kui kuriteokahtlus püsib, alustatakse menetlust ja kergekäeliselt ühtegi vägistamise uurimist ära ei lõpetata.

Seksuaalkuritegude eripära on, et üldjuhul viibivad ruumis vaid kaks inimest. Sageli on osapoolte mälupildid katkendlikud ning toimunut mäletatakse ja esitatakse erinevalt. Süüdistatava kohtu alla andmiseks peame olema uurimisega jõudnud veendumuseni, et kuritegu toimus ja leidma ka tõendeid.

Ka sõna-sõna vastu olukorras võib asi jõuda süüdimõistva otsuseni. Kui prokuröril on siseveendumus ja suudame kaudsete tõenditega näidata, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, saadame asja kohtusse.

Näiteks mõistis kohus süüdi mehe, kes Harjumaal asuva pubi tagaruumis vägistas magava kannatanu. Suutsime tõendada nelja seina vahel toime pandud kuriteo, kus tugevas alkoholijoobes ja uinunud kannatanu oli abitusseisundis ega saanud vägistajale vastupanu osutada.

Igasugune ärakasutamine on vale, aga ei pruugi olla kuritegu

Et üks osapool tunneb end ohvrina, ei tee teisest osapoolest automaatselt kurjategijat. Kuigi ühe hing on saanud haiget, on süüdistuse esitamise vältimatu eeldus teise poole süü tõendamine.

Ärakasutamine ei ole alati kuritegu. Juriidiliselt tähendab vägistamine vahekorda astumist kannatanu tahte vastaselt kasutades vägivalda või ohvri abitut seisundit. Meie ülesanne on välja selgitada, kas ohver väljendas mittenõustumist, kas kasutati vägivalda või kas ohver oli abitusseisundis.

Igasugune joobeseisund ei tähenda alati abitut seisundit, aga ohver võib end sellegipoolest tunda ära kasutatuna. Peame suutma näidata, et ka toimepanija sai aru, et ohver ei olnud nõus või ei suutnud vastupanu osutada ning siis pingutame selle nimel, et veenda selles ka kohtunikku.

Kohtusse ei saa me minna, kui tõendid on vasturääkivad. Mitte, et kardame õigeksmõistvat otsust või me ei usu kannatanut. Eestis kehtiva seaduse järgi tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava kasuks ja see ei ole pelgalt sõnakõlks, sest keegi ei tohi olla süüdi mõistetud kuriteos, kui pole kõrvaldatud kõiki kahtlusi tema süüs. 

Näeme oma töös, et vahel on tegemist olukordadega, kus hoolimatusest või alkoholijoobest tingituna ei tunnetata piire ning kasutatakse ära haavatavas seisus või valvsuse kaotanud inimest. Ohver ei ole kunagi selles süüdi.

Lepime ühiselt kokku, et mõistame hukka ka sellise moraalitu ärakasutamise, mis ei ole kuritegu karistusseadustikus. Ehk annaks selliseid olukordi ennetada parem ja varajasem seksuaalharidus noorte seas.

Ohver vajab abi, kriminaalmenetlusega ja -menetluseta

Oma töökogemuse pinnalt nõustun naistearstidega, et ükski teine vägivallaliik ei põhjusta selliseid püsivaid kannatusi nagu seksuaalvägivald. Näeme sageli, kuidas aastaid tagasi toimunud soovimatu seksuaalkontakt või vahejuhtum võib jätta jälje terveks eluks.

Mistahes karistus ei tee juhtunut olematuks. Olenemata sellest, kas tuvastame kuriteo ja toimepanija, ohvrile jääb alati õigus tunda end ohvrina ja õigus saada abi. Kriminaalmenetlus on vaid üks meede, paraku mitte võluvits. Aina enam näitab praktika, et kannatanuid aitab taastav õigus.

Ohvriabi toel töötavad tugigrupid seksuaalvägivalda kogenud täiskasvanutele ja läinud aastal sai erilise hoo sisse konfliktivahenduse teenus, mis annab osapooltele võimaluse esitada tekkinud küsimusi ja saada vastuseid, et töötada juhtunu enese jaoks rääkimise kaudu läbi.

Taastav õigus seab fookusesse kannatanu vajadused ja aitab taastada turvatunnet. Seda saab rakendada paralleelselt menetlusega, aga ka lisakaristusena või karistuse asemel.

Tegemist on äärmiselt peidetud kuriteoliigiga, mistõttu on teemapüstitus väga vajalik. Ma loodan, et nendest lugudest ühiselt rääkides leiavad rohkemad inimesed julgust abi saamiseks pöörduda. Koos politseiga töötame selle nimel, et iga meie poole pöörduja saaks abi, aga mitte taasohvristatud ning et ka mitte ootuspärase menetlusotsusega kaasneks piisav selgitustöö ja tugi.

Seksuaalse väärkohtlemise korral saab abi:

  • Hädaabinumbrilt 112
  • Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus
  • Ohvriabi kriisitelefonilt 116 006  või palunabi.ee
  • Lasteabitelefonilt 116 111 või lasteabi.ee  
  • Lastemaja telefonilt 5854 5498 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: