Sotsiaalkomisjon saadab kõik kolm apteegireformi eelnõu riigikogu suurde saali ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1581939720000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis kõik kolm apteegireformi puudutavat eelnõud parlamendi suurde saali. Kui ka seal neist ükski läbi ei lähe, tohivad 1. aprillist apteeke pidada vaid proviisorid.

Komisjon otsustas konsensuslikult, et kõik saadetakse esimeseks lugemiseks suurde saali järgmisel nädalal, 25. ja 26. veebruaril vastavalt riigikogu istungite kavale. Komisjon tegi ka ettepaneku, et kui kõik läbivad esimese lugemise, siis muudatusettepanekute tähtaeg on tavapärasest lühem ehk viis tööpäeva.

"Kõige põhjapanevam oli see, et me ei kujundanud sotsiaalkomisjonina seisukohta ühegi eelnõu suhtes, vaid anname selle arvamuse kujundamise lõplikult siis suure saali teha. Kuna tegemist on ikkagi üksteisega väga põhimõtteliselt vastukäivate eelnõudega ja need arvamused jooksevad ka fraktsiooniti väga erinevaid teid pidi," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (Keskerakond) ERR-ile.

Esmaspäeva hommikul arutas apteegireformi temaatikat ka Keskerakonna fraktsioon ning sama arutelu jätkub kolmapäeval.

"Meil on fraktsioonina suhteliselt ühtne seisukoht selles suhtes, mis puudutab opositsiooni antud eelnõusid," ütles Mölder, lisades, et selle toetajaid fraktsioonis ei paista. "Aga mis puudutab EKRE antud eelnõu, siis seal on nii toetajaid kui vastaseid. Selles küsimuses tahame ühtsemat seisukohta kolmapäeval alles kujundada."

Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles ERR-ile, et Isamaa seisukoht ei ole võrreldes detsembrikuise hääletusega muutunud - erakond toetab ravimiseaduste muudatustel ainult neid aspekte, mis puudutavad omandipiirangute kaotamist.

"Ehk et 1. aprillist peaks omanik olema proviisor ja hulgiettevõte ei tohiks apteeke omada. Meie oleme valmis nendest piirangutest loobuma. Üks eelnõu seda sisaldab - EKRE eelnõu ja seal me neid aspekte oleme valmis toetama," sõnas Sibul.

EKRE pakutud eelnõu kohaselt võiks omandipiirangu kaotamise kõrval anda haiglaapteekidele ravimite jaemüügiõiguse ja lubada apteekidel ravimeid osta Eesti hulgimüüjate asemel otse tootjalt või välismaalt. EKRE liige Urmas Espenberg ütles, et kehtiv seadus ehk aprillis jõustuv kord, rikub ettevõtjate õigusi.

"Seaduse eesmärk lahutada hulgimüük jaemüügist oli iseenesest õige, aga kuna seda tehti seadust rikkudes, siis see lihtsalt ei kõlba. Aga võiks edasi arutada, kas anda suuremaid õigusi veel teistelegi meditsiiniasutustele, näiteks haiglatele," rääkis Espenberg.

Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas ütles, et praegu pole küsimus sisus, vaid riigi usaldusväärsuses - viimasel hetkel pärast viieaastast üleminekuperioodi ei saa minna seadust muutma.

"Ettevõtjad teevad vastavalt sellele seadusele oma samme, teevad otsuseid. Siis kui neid seaduseid vahetult enne seda muudetakse, osad ettevõtjad on teinud need sammud, osad ei ole teinud. Igal juhul on see ebamõistlik ja riigi usaldusväärsust õõnestav," rääkis Kallas.

Kiik: turuosalised on valmis muudatustega kaasa tulema

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et apteegireformi tühistamine poolteist kuud enne selle jõustumist pole põhjendatud.

Tema sõnul on viimased kuud näidanud, et ka turuosalised on selle reformiga lõpuks kaasa tulnud ja valmisolek muudatusteks on olemas.

"Tänase seisuga tegelikult on turuosalised ka kinnitanud, et on teinud vajalikke ettevalmistusi ja teatav valmisolek apteegireformi jõustumiseks on olemas vähemalt mitmel suuremal ketil, lisaks sellele ootavad seda ka proviisorid," rääkis minister.

Kui mõnes maapiirkonnas peaks tõesti tekkima probleeme ravimite kättesaadavusega, annab seadus Kiige sõnul ka võimalused, et riik või kohalik omavalitsus saaks sekkuda ning teenuse inimestele tagada.

"Kui mingil põhjusel peaks kas 1. aprill või ka tulevikus, aasta, kahe, viie aasta jooksul tekkima olukord, kus kohalik omavalitsus näeb, et inimesed ei saa piisavas koguses ravimeid, tal on võimalik apteek ise avada. Selline teoreetiline võimalus seaduses on ka täna olemas," sõnas Kiik.

Kui ükski kolmest eelnõust läbi ei lähe, jääb kehtima praegune seadus ja 1. aprillist tohivad apteeke pidada vaid proviisorid.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: