Praeguse seisuga on Eestis 35 piirkonda, kust apteegireformi jõustudes 1. aprillist võivad kaduda kõik apteegid. Sulgemisohus on kokku 308 apteeki üle Eesti, neist 30 tegevusload koos haruapteekidega asuvad nn kriisipiirkondades, kuhu ühtki apteeki ei jääks.

Ravimiamet saatis nii puudutatud kohalikele omavalitsustele kui ka 30 apteegi tegevusloa omajale laiali kirjad, kus ootab selgitust, mis on nende plaan alates 1. aprillist. Amet ootab vastuseid 1. märtsiks.

"Ravimiameti eesmärk oli nende kirjadega eelkõige juhtida omavalitsuse tähelepanu, et nende vallas või linnas võib 1. aprillil tekkida olukord, kus apteegiteenus ei pruugi olla kättesaadav, kuigi õiguslik olukord ei ole veel lõplikult selge. Omavalitsusel paluti hinnata, kas apteegi sulgemine konkreetses asustusüksuses mõjutab oluliselt selle elanike jaoks apteegiteenuse kättesaadavust. Lisasime, et kohalikul omavalitsusel võib olla võimalusi ja vahendeid, kuidas abistada kohalikke elanike, et apteegiteenus oleks endiselt kättesaadav ja vajalikud ravimid jõuaksid kodanikuni," selgitas 35 omavalitsusele saadetud kirja sisu ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap.

Omavalitsused ootavad lahendusi riigilt

Kirjalik vastus on seni saadud kolmelt omavalitsuselt: Lääne-Harju vallalt, Räpina vallalt ja Viljandi vallalt. Lisaks on telefonitsi räägitud probleemist Kose vallaga.

Lääne-Harju vallavalitsust teeb murelikuks apteegiteenuse kui avaliku teenuse võimalik kadumine Paldiski linnast ja Laulasmaa külast, kuna eakate ja erivajadusega inimeste osakaal on Lääne-Harju valla elanikkonnast märkimisväärne. Valla kinnitusel külastatakse neid apteeke väga aktiivselt. Seni on vald korraldanud inimestele transporti avalike teenusteni, ent bussist sõltumine tähendab, et kiire vajaduse tekkimisel apteeki ei pääse. Kõigi elanikkonna gruppide jaoks poleks ka internetiapteek sobiv lahendus, pealegi soovivad inimesed proviisorilt nõu saada.

Lääne-Harju vald tõdeb, et omavalitsusele oleks kohustus inimestele ravimeid kätte toimetada suureks lisakoormuseks. Siiani on sellist võimalust pakutud vaid väikesele grupile sotsiaalse koduteenuse saajatest. Seetõttu loodab vald, et ametkonnad teevad koostööd ning õigusloome kujuneb sedasi, et apteegid on olemas ka pärast 1. aprilli.

Väikeses Räpina linnas tegutseb praegu kolm apteeki. Need lähevad apteegireformiga kinni, juhul kui omandisuhetes muutust ei toimu. Räpina vallas, Mehikoormas asub küll proviisoriapteek, ent vald pelgab, et selle omanik võib lähiaastatel pensionile minna, nii et siis ei jääks valda alles ühtki apteeki. Siis jäävad lähimad apteegid vallast 20 kilomeetri kaugusele.

Ravimite müük ei ole Räpina valla hinnangul mitte avalik teenus, vaid äritegevus, mistõttu puudub omavalitsusel õigus sekkuda eraõigusliku juriidilise isiku tegevusse. Võimalik on aidata muuta internetiteenus kättesaadavamaks, kuid omavalitsus ja selle ametnikud ei saa elanike eest hakata ravimeid e-apteegist tellima. Samuti peab arvuti või nutitelefoni internetiapteegi kasutamiseks muretsema inimene endale ise. Räpina vallas on suur hulk inimesi, kellel puudub arvuti või nutitelefon või kes oma kõrge vanuse tõttu ei ole võimelised e-teenuseid kasutama ega ka neid kasutama õppima. Vald viskab palli riigile, leides, et parim võimalus inimesi aidata on riigil, mitte omavalitsusel, pannes käima näiteks apteegibussi.

Viljandi vallas on ohus apteekide sulgemine Jämejala külas ja Mustla alevikus. See halvendaks valla hinnangul inimeste ligipääsu apteekidele oluliselt. Mustla elanikele lähim apteek jääb Karksi-Nuia, sest ka Tõrva apteegid on sulgemisohus, Jämejala elanikele aga Viljandisse. Vald tegi ettepaneku, et käsimüügiravimeid võiks lubada müüa ka kauplustes-tanklates ning leidis, et sotsiaalministeeriumi roll on kavandada tervishoiupoliitikat ning korraldada selle elluviimist, et ravimite jõudmine patsiendini oleks reguleeritud.

Kose vald on mures, et nende elanikkond on vananev, mistõttu pole Tallinnasse apteeki sõitmine pikas perspektiivis jätkusuutlik. Kosele ehitati küll uus perearstikeskus, kuid apteegiruume sinna ei planeeritud. Seetõttu ootab vald pigem riigilt konkreetseid lahendusi.

Apteegid ootavad riigikogu otsuse taga

Ka kolmandik apteegipidajatest on oma vastuse ravimiametile juba saatnud. Vastamisel on aktiivsemad olnud tegevusloa omajad, kelle apteek kuulub küll proviisoritele, kuid kus ei ole kas ühel proviisoril enamusosalust või on vähemusosanikuks hulgimüüjaga seotud ettevõtja.

"Kinnitatud on soovi apteegiteenuse osutamisega jätkata ning et seadusega kooskõlla viia, kuid pigem muserdab apteegiomanikke praegune ebakindel olukord, kus ei ole kindel, kas on vaja tegevusluba muuta või mitte. Oodatakse riigikogult kiiret tegutsemist ja kainet mõistust otsuste langetamisel," resümeeris Sarap. "Kirjade sisu oli põhiliselt see, et nad viivad end seadusega kooskõlla, aga ära oodatakse riigikogu otsus. Enne seda ei hakata ennatlikke tegevusi tegema."

Riigikogu arutab apteegireformi sisuliselt tagasi pööravat EKRE eelnõu 25. veebruaril. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete esitatud eelnõud, mis näevad ette apteegireformile piirkondlike erisuste ja järk-järgulise rakendamise võimaldamist ning mitme proviisori omanduse lubamist, soovitab sotsiaalkomisjon suures saalis pärast esimest lugemist lõpetada.