EKRE apteegireformi tagasi pöörav eelnõu kukkus hääletusel läbi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1582627500000 | amCalendar}}
Foto: OÜ Marja Apteek

Riigikogu hääletas EKRE eelnõu apteegireformi tagasipööramiseks maha.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 46, vastu 42 saadikut, üheksa saadikut hääletusel ei osalenud. Sellega EKRE algatatud eelnõu apteegireformi tagasipööramiseks toetust ei leidnud.

Tagasilükkamise poolt olid 46 saadikut: 30 saadikut Reformierakonnast, kümme saadikut Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, viis saadikut Keskerakonnast ja nn aknaalune Raimond Kaljulaid.

Tagasilükkamise vastu olid 42 saadikut: 17 saadikut EKRE-st, 13 saadikut Keskerakonnast ja 12 saadikut Isamaast.

Hääletamata jätsid üheksa saadikut - viis saadikut Keskerakonnast ja neli Reformierakonnast. Neli saadikut puudus riigikogu istungilt.

Täpsemalt saab hääletustulemusi vaadata siit.

Saadikud arutasid nii EKRE kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute algatatud eelnõusid üle 2,5 tunni, enne kui hääletuseni jõuti. Eelnõu kaitsesid nii Helle-Moonika Helme (EKRE) kui ka riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (KE).

Neile esitati kümneid küsimusi, nii opositsiooni kui ka Keskerakonna saadikute poolt. Neist viimased olid samuti EKRE eelnõu suhtes kriitilised.

Helle-Moonika Helme selgitas küsijatele, et apteegireformi puudutava segaduse eest ei vastuta mitte praegune valitsus ja riigikogu, vaid lausa üle-eelmine riigikogu ning tema hinnangul ei peaks selle teema peale üldse auru kulutama, sest apteegiturul toimib niigi kõik suurepäraselt ja üle 90 protsendi inimestest on apteegiteenusega rahul, mistõttu tuleb lihtsalt tagada senise olukorra jätkumine, mida nad oma eelnõuga soovivadki saavutada.

Apteegireformiga saavutatavat nimetas Helme JOKK-skeemiks ja potjomkinluseks, sest senised ketiapteegid hakkavad oma apteeke oma proviisorite kätte mängima, säilitades ise tegeliku kontrolli. Samas rõhutas ta korduvalt, et riik saab vaba ettevõtluse piiramise eest apteegiärimeestelt kaela kopsakad hüvitisnõuded. Samas ei osanud ta seda täpsustada: kellelt ja mis mahus nõudeid oodata on, teatades, et ta ei ähvarda selle nõudega, vaid et igal inimesel on õigus oma omandi riive kaitseks kohtusse pöörduda.

"Kui on põhjust, siis [nõuded] kindlasti tulevad. Mil viisil, seda me veel ei tea," vastas Helme, lisades, et hüvitisnõuded oleksid EL-i õigusega kooskõlas.

Helme ei nõustunud ka mitme ajakirjanduses ilmunud põhjaliku ülevaatega sellest, et proviisoriapteekides on ravimite hinnad ketiapteekidest soodsamaks osutunud, sest ta ise olla ühes apteegis käinud, kus ta mingit vahet ei täheldanud, pealegi võisid ajakirjanikud sattuda peale mõnele sooduskampaaniale, pakkus ta.

Marika Tuus-Laul (KE) tuletas meelde, et ajalooliselt on Eestis olnud proviisoriapteegid; vaid viimased 15 aastat on saanud turul tegutseda ketiapteegid. Tema hinnangul takistab EKRE oma eelnõudega teadlikult uute proviisoriapteekide tulekut turule, kuivõrd ketiapteegid kulutavad viimase hetkeni kohtute uksi ja võtavad viimse tunnini apteekidest kasumit, mistap ei kiirusta nad omandit ümber vormistama.

Mitu saadikut tundis ka huvi, kes on seaduseelnõu ja selle ülipõhjaliku, ent eelnõu sisuga mitte lõpuni haakuva seletuskirja kirjutanud, seda enam, et ravimite hulgimüügiettevõte Tamro on seda saadikutega kohtudes korduvalt oma eelnõuks nimetanud, kuid Helme teatas, et eelnõu on kollektiivne looming ning ta ei oska öelda, kust võib kellelgi olla tekkinud selline tunne.

"Oleme kasutanud kõiki häid nõuandjaid," teatas ta, lisades, et eelnõudele pole tavaks koostajate nimekirja lisada. Juba teise samalaadse päringu peale luges ta ette lihtsalt kõik eelnõu esitajad.

Helme õigustas ka ketiapteeke, kes detsembris tunnise etteteatamisega pooleks päevaks apteegid sulgesid.

"See aktsioon ei olnud nii pikaajaline. Neil oli õigus seda teha ja nad seda tegid ja nad tahtsid näidata, mis olukord meil võib olla 2. aprillil, kui see [reform] jõustub," ütles Helme.

Kaja Kallas: peaminister peaks võtma vastutuse

EKRE eelnõu arutelul kõne pidanud Reformierakonna esimees Kaja Kallas leiab, et olukorras, kus apteekidel ei ole kuu aega enne tähtaega kindlust reformi jõustumisest, peab peaminister vastutuse võtma, juhul kui 1. aprillil selgub, et apteegiturul valitseb suur segadus edasi.

"Sotsiaalminister Tanel Kiik on kinnitanud, et riik on apteegireformi jõustumiseks valmis ja probleemkohad on teada. Nii apteegiomanikel kui ka sotsiaalministeeriumil on olnud viis aastat aega, et reformi jõustumiseks end ette valmistada. Tänane olukord ei tule kellelegi üllatusena ja see oli pikalt ette teada. Seega ei tohiks ka juhtuda olukorda, kus suur hulk apteeke kinni pannakse. Kui siiski selgub, et riik ise ei ole reformiks piisvalt ette valmistunud, siis tuleb ausalt peeglisse vaadata ja tõdeda, et viimased neli aastat võimul olnud Jüri Ratase valitsused ja peaminister on oma tööd teinud kehvalt ning aeg on võtta poliitiline vastutus," ütles Kallas oma kõnes.

Martin Helme: vastutab Reformierakond

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) aga teatas sotsiaalmeediapostituses, et apteegireformi segaduse eest vastutavad reformierakondlased.

"Kahetsusväärselt lükkas suur saal täna taas tagasi võimaluse hoida ära apteegireformi jõustumine tema kõigi väga halbade tagajärgedega. Hääletus oli kriipsuke parem kui detsembris, aga kaotus on kaotus.

Oluline tulemus tänasel hääletusel on muidugi see, et vastutus apteegireformi tagajärgede eest on üheselt Reformierakonnal.

Ma ei tea, kellele nad edaspidi on usutavad, kui räägivad midagi ettevõtluse ja turumajanduse edendamisest. Ja ma ei tea, kellele nad edaspidi postitavad oma klantsajakirju, milles Kaja Kallas kutsub teisi fraktsioone tegema koostööd rahva huvides sõltumata sellest, kas ollakse koalitsioonis või opositsioonis.
Oli ju teada, et koalitsioonil on pool tosinat häält puudu, nagu oli ka teada, et Reformis on kümmekond inimest, kellel oli kange tahtmine meie eelnõu toetada. Oleks piisanud fraktsioonile vaba hääletuse andmisest, ja pakkumine rahva hüvanguks koostööd teha ei olekski kõlanud läbinisti võltsina.

Esimene lugemine ei ole ju veel lõpphääletus, sellele järgneb muudatuste tegemise võimalus. Mängida nii kergekäeliselt maha oma mänguruum ja kauplemiskaal ja teha seda omaenda deklareeritud seisukohti samas allavett lastes, saades kauba peale aprillis puhkeva pahameeletormi peasüüdlase tiitli, on silmapaistev poliitiline saavutus," kirjutas Helme.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: