Järelevalveametid ootavad haldustrahvide tegemise võimalust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maksu- ja tolliamet
Maksu- ja tolliamet Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mitu järelevalveasutust soovib, et Eestis töötataks reeglirikkujate karistamiseks välja uus tööriist. Mujal Euroopas laialt levinud haldustrahvid asendaks osaliselt Eesti senised väärteokaristused ja oleksid ametite hinnangul tõhusamad ja kiiremad.

Läinud aasta lõpus läbis riigikogu esimese lugemise kaks seaduseelnõud, millega soovitakse üle võtta kõrged, Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud karistusmäärad. Kui eelnõud seaduseks saaks, võiks erinevate konkurentsi või pangandust puudutavate rikkumiste korral mõista miljonitesse, kohati ka kümnetesse miljonitesse küündivaid trahve. Ehkki trahvimäärad oleks kõrged, eelneks otsusele üsna tavaline väärteomenetlus.

Andmekaitseinspektsioon, maksu- ja tolliamet, konkurentsiamet ja finantsinspektsioon usuvad, et see poleks parim lahendus. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ütles, et väärteokaristused peaks jääma ikkagi kergemate rikkumiste jaoks.

"Väärtegu kümnemiljonilise või panga netokäibest kümme protsenti moodustava trahviga ei ole kindlasti kerge tegu. See tegu on tõenäoliselt tõsine rikkumine ja see trahv on suurem kui väga paljude kriminaalkaasuste puhul," rääkis Tammer.

Juba mitu aastat räägivad ametid, et väärteomenetluse asemel sooviks nemad karistamiseks haldusmenetlust. Eestis oleks halduskaristuse vorm midagi täiesti uut. Siim Tammer selgitas, et väärteomenetlus on mitmes mõttes kohmakas. Näiteks ettevõtte karistamiseks tuleb kõigepealt üles otsida konkreetne inimene, kes vea tegi.

"Selle tuvastamine on tavaliselt juba selline toimingute jada, kus tuleb inimesi üle kuulata, tuleb vaadata töölepinguid, tuleb vaadata siseprotseduure."

Kogu see ajakulu on kohati tarbetu. Aeg ongi teine asi, mis praegust väärteomenetlust pitsitab. Nimelt aegub väärtegu kahe aastaga. Riigikogus olev eelnõu annaks inspektsioonile küll aasta juurde, kuid sellest on Tammeri sõnul vähe.

"Kui me vaatame neid viimaseid suuremaid, kui finantsinspektsioon on pidanud pankasid Eestist välja saatma või nende tegevusõiguse ära võtma, siis paljud need teod jäävad ajalukku. Nende võimalikud väärteod on lõppenud enne, kui meie väärteomenetlus on üldse alanudki," osutas Tammer.

Tammer lisas, et haldusmenetlus võiks soovi korral ka ajalukku ulatuda. Euroopa praktikas on selle tähtajad meie väärteomenetlustest pikemad või puuduvad sootuks. Ajafaktor on oluline ka tänaste paralleelmenetluste pärast. Üldse pole harukordne, et amet teeb läbi haldusjärelevalve, avastab probleemi ja alustab siis väärteomenetlusega. Kusjuures varasemad, haldusjärelevalve käigus kogutud tõendid, tuleb kohati uuesti koguda. Haldustrahvi oleks lihtsam teha.

"Et sul on selline üldine haldusmenetluslik järelevalve, sa tuvastad seal väga tõsise probleemi, siis sa teed ettekirjutuse, näiteks rahatrahvi määramise kavandi. Siis sa saadad selle subjektile ärakuulamiseks, ütled, et need on probleemid, need on tõendid ja nende pealt plaanin sulle teha sellise trahvi. Siis ta loeb selle läbi, esitab meile oma seisukoha ja siis on võimalik teha trahviotsus. Niimoodi käiks võimaliku halduskaristuse määramine tänases haldusmenetluses," selgitas Tammer.

Hiljuti sai valmis ka põhjalik riigikantselei tellitud analüüs, kus võimaliku halduskaristuse loomist kaaluti. Suurema osa uut karistusviisi toetavaid argumente lükkas analüüs tagasi. Pigem anti riigile soovitusi, kuidas muuta tõhusamaks senist väärteomenetluse korda. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Markus Kärner ütles, et nemad halduskaristuse mõtet veel maha ei kanna. Samas, tõsi on ka see, et Euroopa Liidu seatud kõrged karistusmäärad tuleks üsna kiiresti Eesti õigusesse üle võtta. Analüüs jälle ütleb, et kui me hakkaks halduskaristusi välja töötama, nõuaks see mitu aastat aega.

"Neid arvamusi sel teemal on väga palju. Ja on ka siin diskussioonis esitatud arvamusi, mille kohaselt nii mahukat regulatsiooni ei ole tingimata vaja. Praegu meil on selline arvamuste paljusus ja kindlasti justiitsministeerium tahabki võtta kõiki neid arvamusi võimalikult suures ulatuses arvesse," rääkis Kärner.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: