Haldustrahvi kontseptsioon on ametite sõnul puudulik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Õiguskantsler Ülle Madise.
Õiguskantsler Ülle Madise. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Justiitsministeeriumi koostatud haldustrahviõiguse kontseptsioonis leiavad mitmed ametid ja õigusorganid puudujääke ning peavad seda liiga teoreetiliseks, kuid samas peavad nad haldustrahvi kehtestamist tervitatavaks.

Justiitsministeerium saatis mai alguses kooskõlastusringile haldustrahviõiguse kontseptsiooni, mis lubaks finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumistele edaspidi tõhusamalt reageerida.

Ühe aspektina reguleeritaks seniseid trahvimäärasid, mis on ministeeriumi hinnangul liiga madalad. Näiteks Soomes on teadaolevalt suurim turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest mõistetud haldustrahv ulatunud 70 miljoni euroni, kuid Eestis on samaväärse rikkumise eest suurim väärteomenetluses määratud trahv olnud 16 000 eurot.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles oma kirjalikus vastuses justiitsministeeriumile, et haldustrahviõiguse kontseptsioon on hea alus erinevate põhimõtteliste küsimustega edasi tegelemiseks ja järgnevaks aruteluks, kuid selles on palju probleeme ja küsitavusi.

Õiguskantsler tõdeb, et praegused trahvimäärad on liiga madalad, kuid kontseptsioon ei ole piisavalt veenev põhjendamaks, miks neid tuleks muuta just haldustrahvi kehtestamisega. Lisaks on Madise sõnul puudu ka käsitlus haldustrahvi ülemmäära proportsioonist väärtegude ja kuritegude eest ettenähtud karistuse ülemmäärade suhtes.

"Kui ühelt poolt pidada väärtegude ja kuritegude eest ettenähtud karistuse ülemmäärade omavahelist proportsiooni nii oluliseks, et see välistab väärtegude puhul ülemmäära tõstmist teatud tasemest kõrgemale, siis on teiselt poolt arusaamatu, miks ei ole kontseptsioonis käsitletud küsimust haldustrahvi ülemmäära proportsioonist omakorda väärteo- ja kuriteokaristuste ülemmääradesse," kirjutab Madise.

Konkurentsiameti hinngangul oli kontseptsioonis palju punkte, mis vajaks täiendavat tähelepanu ja lahendust, muu hulgas jääb ametile arusaamatuks, kuidas on võimalik, et riikliku järelevalve menetlus kasvab üle haldustrahvimenetluseks ametniku otsusel, kuidas sellist üleminekut vormistada ja ühest menetlusest tõendeid üle viia selliselt, et vältida sellega kaasnevaid õiguslikke probleeme ja vaidlusi.

"Konkurentsiamet on seisukohal, et kontseptsiooni haldustrahviõiguse
üldosa regulatsiooni tunnuste ja põhiolemuse kirjeldus ei ole oma sisult piisavalt detailne ja on äärmiselt teoreetiline, mistõttu selle osas on antud ajal keeruline kujundada ammendavat arvamust," seisis ametipoolses vastuses.

Advokatuuri hinnangul pole kontseptsioon üksi piisav, et anda hinnangut haldustrahvi potentsiaalsele edukusele. Asjakohaseid kommentaare saaks advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni arvates teha alles väljatöötatud eelnõudele.

"Samas eelnõude väljatöötamise ajakava on niivõrd ambitsioonikas, et sisuka ja piisava diskussiooni pidamine võib olla oluliselt raskendatud või isegi võimatu," ütles advokatuur oma kirjas.

Samas peab advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon haldustrahviõiguse loomist Eesti õiguses EL-i õigusest tulenevate nõuete tõttu vajalikuks.

Ka andmekaitse inspektsioon tervitab haldustrahvi sisse toomist Eesti õigusesse ning peab oluliseks seda teha läbimõeldult ja ettevaatavalt. Samas heitis inspektsioon justiitsministeeriumile muu hulgas ette, et enese mittesüüstamise privileegi käsitlus on konseptsioonis puudulik ja selgusetuks jääb ka kaasaaitamiskohustuse täitmine.

Sama toob välja ka Tallinna halduskohus. Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee ütles, et kontseptsioonist lähtuvalt jääks kehtima paljud senised paralleelmenetluse probleemid, näiteks enese mittesüüstamise argumendil saab hoiduda kaasaaitamiskohustusest.

Kruusvee ütles, et kontseptsioonis pole selgitatud, kui palju suureneks halduskohtute koormus ning kuidas muutuks selle tulemusel kohtute keskmine menetlusaeg.

Finantsinspektsiooni hinnangul tagab haldustrahvi loomine parema regulatiivse
kooskõla finantssektoris EL-i üleselt kehtivate normidega.

Inspektsioon toob oma vastuses välja, et otsest finatsjärelevalvet teostab Eestis Euroopa Keskpank koostöös finantsinspektsiooniga. Panga trahvide määramine on finantsinspektisooni sõnul oluliselt lähedasem praegu Eestis kehtivale haldusmenetlusele kui haldustrahvide kontseptsioonis kirjeldatud punktidele.

Lisaks ei pea inspektsioon asjakohaseks plaani luua erimenetlejate ametikohti.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: