Vaktsineerimisinfo digilukku jõudmise aeg pole ikka veel selge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kuni digitaalsed vaktsineerimisandmed nähtavad ei ole, tehakse kandeid paralleelselt ka paberist vaktsineerimispassi. Seda nõuab ka seadus.
Kuni digitaalsed vaktsineerimisandmed nähtavad ei ole, tehakse kandeid paralleelselt ka paberist vaktsineerimispassi. Seda nõuab ka seadus. Autor/allikas: ERR

Ehkki Eestile meeldib end pidada digiriigiks, leiab vaktsineerimisandmeid inimese terviseinfot koondavast patsiendiportaalist digilugu.ee ainult osaliselt ning millal süsteem terviklikult toimima hakkab, ei ole jätkuvalt teada.

Digiloost saab muu hulgas näha oma terviseandmeid, vaadata retsepte ja hambaraviandmeid ning broneerida digiregistratuuris vastuvõtuaegu. Kui aga kasutajal on tarvis uurida, millal oleks vaja puukentsefaliidi vaktsiini uuendada või millal teda viimati teetanuse vastu vaktsineeriti, siis selle kohta sealt terviklikku infot ei leida ei pruugi.

Perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi ütles ERR-ile, et praeguseks näevad patsiendid digiloost juba neid vaktsineerimisandmeid, mille tervishoiuasutused on sinna üles pannud, ning sõltuvalt tarkvarast näeb osa arste ka tervikvaadet.

"Häda on selles, et on toimunud standardite vahetus ja osas tarkvaradest ei ole võimalik koondada neid andmeid, mis on vanade standardite alusel sisestatud," kirjeldas ta.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakondpeaspetsialist Irina Filippova ütles, et alates 2016. aasta keskpaigast peavad tervishoiuasutused saatma immuniseerimisinfot tervise infosüsteemi uue standardi järgi, mis võimaldaks kuvada nii arstile kui patsiendile ühtviisi nähtavat e-immuniseerimispassi. Vana standardi järgi saadetud info on küll kättesaadav, kuid seda on keeruline leida ja see ei koondu tervikvaateks e-immuniseerimispassile.

"Riigi ehk tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) poolt on tehtud kõik vajalikud rakendused e-immuniseerimispassi rakendamiseks, nüüd peavad tervishoiuteenuse osutajad selle oma programmides kasutusele võtma," sõnas ta.

Haiglad kasutavad tervishoiuprogramme Liisa ja Watson, mis töötavad uue standardi alusel ja seetõttu on nende edastatud vaktsineerimisandmeid ka digiloos näha. Perearstidest enamik kasutavad aga programmi Perearst2, mis töötab vana standardi järgi ega kuva vaktsineerimisi e-immuniseerimispassis.

Jaanuaris kutsus terviseamet kokku asjaga seotud osapooled ehk lisaks ameti esindajatele ka TEHIK-u ja perearstide seltsi esindajad ning programmi Perearst2 arendaja, kes osales Skype'i teel.

"Tema kinnitas, et veebruaris esitavad nad perearstide seltsile uue standardi rakendamise ajakava. Uus koosolek on meil aprillis ja siis on ka rohkem infot e-immuniseerimispassi rakendamise kohta. Kõik osapooled on huvitatud selle küsimuse kiiremast lahendamisest ja on valmis koostööks," kinnitas Filippova.

Teise kvartali alguseks lubas TEHIK tema sõnul arendada võimaluse kuvada e-immuniseerimispassis ka vana standardi järgi esitatud andmeid, kuid seda ainult tagasiulatuvalt, nii et uute andmete näitamiseks on vaja siiski ka uuele standardile üle minna.

Vallikivi sõnul suhtub ta arendaja lubadusse probleemid lähiajal lahendada realistlikult ehk mitte väga optimistlikult, arvestades, et lähiajal lahendamist vajavaid asju on päris palju.

Ta lisas, et olukordi, kus patsiendi vaktsineerimisinfot ei õnnestu kätte saada, on väga palju. Digilugu algab aastast 2009, aga info vaktsineerimise kohta 1950. aastatel, 1960. või ka 1990. aastatel ja nullindatel on olemas ainult neil, kes on alles hoidnud vanad koolikaardid või ambulatoorsed kaardid või kui perearstikeskus on olnud nii tubli ja vaktsineerimised tagantjärele sisse kandnud. See on aga perearstide seltsi juhi sõnul pigem erand.

Kui inimene ise ei mäleta, mille vastu talle kaitsesüste on tehtud, siis küsivad perearstid, kas tal on olnud näiteks kukkumisi, luumurde või muud sellist, mille puhul ta on traumapunkti läinud. Nimelt tehakse traumapunktis kõigile vaikimisi difteeria-teetanuse vaktsiin, mis vajab uuendamist iga kümne aasta tagant. Kui aga traumasid ei olnud, siis teeb perearst Vallikivi sõnul ettepaneku vaktsiini värskendada.

"Mis leetripaanikat puudutab, siis terviseamet hakkab ette valmistama uuringut, mis populatsioonipõhiselt uuriks, kui ohustatud on enne vaktsineerimisaega elanud inimesed, kui paljudel neist on antikehad nõutaval tasemel olemas," lisas ta.

Perearstide esindaja sõnul on vaktsiine, mille kohta ei saa aimu ka vereproovist - sellised on näiteks pneumokokknakkuse ja haemophilus influenzae vaktsiinid. Nende puhul lähtutakse põhimõttest kaitsta riskigruppe. Gripivaktsiinil on igal hooajal eri tüved ja seetõttu soovitatakse patsientidel nagunii igal hooajal uus vaktsiin teha, et kaitse oleks järjepidev.

"Puugivaktsiin tekitab küll kevaditi väikese vaktsiinipaanika, et millal ma tegin, kus ja kes seda tegi ning kas tuleb otsast alustada. Üldiselt on seisukoht, et võib jätkata sealt, kus sai omal ajal pooleli jäädud, ei pea otsast alustama. Väga hea, kui on ikkagi olemas ka paberist vaktsineerimispass, kus on need eri asutustes tehtud vaktsiinid kirja pandud. See puudutab väga palju inimeste omavastutust," tõdes Vallikivi.

Filippova sõnul suureneb iga aastaga nende raviasutuste arv, kes andmeid uue standardi järgi esitavad. Samas rõhutas temagi, et seaduste järgi peavad vaktsineerijad kõik vaktsineerimised registreerima ka paberkandjal immuniseerimispassis. See kaotatakse aga tihtilugu ära ning inimesed pöörduvad ka terviseameti poole, paludes andmeid enda vaktsineerimiste kohta.

"Terviseametil on kahjuks ainult summeeritud andmed maakondade kohta, puuduvad aga konkreetse inimese immuniseerimise kohta," rääkis Filipoova. "Meie soovitame neil pöörduda nende vaktsineerijate poole, kes neid teenindasid. Nende arhiivides, andmebaasides on need andmed mõnikord olemas, kui vaktsiin oli tehtud paar aastat tagasi. Aga kui pöördub inimene, kes on sündinud 1960-ndatel aastatel ja küsib lapsepõlves tehtud immuniseerimiste kohta, siis nende andmete leidmise tõenäosus on kahjuks nullilähedane."

Millal süsteem lõpuks ühtsena tööle hakkab ja kõik olemasolevad vaktsineerimised digiloost nii arstile kui patsiendile hõlpsasti nähtavaks muutuvad, sõltub terviseameti esindaja sõnul sellest, milline on uue standardi rakendamise ajakava. Praegu ei ole aga veel võimalik prognoosida sedagi, kas küsimus on kuudes või aastates.

"Kõik sõltub arendajast ja sellest, kuidas perearstide selts oma arendajaga kokku lepib," tõdes ta.

Le Vallikivi tõi välja unistuse, et üleriigiline digisüsteem võiks inimestele välja saata ka meeldetuletusi, kui mõni vaktsiin uuendamist vajab, ning Filippova sõnul on see ka terviseameti unistus ning hädavajalik rakendus. Meeldetuletuste süsteem saab aga tema sõnul olla järgmine samm alles pärast seda, kui e-immuniseerimispass on juba täielikult toimima hakanud.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: