Anu Kaupmees: Rootsi meedia hinnangul on Palme tapja nime teadasaamist palju loota ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Teisipäeval ütles Rootsi peaprokurör Krister Petersson, et lähema nelja-viie kuu jooksul laheneb peaminister Olof Palme mõrvajuhtum. Rootsis elava ajakirjaniku Anu Kaupmehe sõnul näitavad arvamused kohalikus meedias, et uut informatsiooni oodatakse, kuid tapja nime selgumist peetakse liiga suureks lootuseks.

Kaupmees selgitas "Ringvaates", et Peterssoni sõnum Palme mõrva kohta tuli välja juhuslikult ning kui teisipäeval oli tema sõnades kuulda kindlust, et tal on midagi uut teatada, siis kolmapäevastes intervjuudes on ta rohkem tagasi tõmbunud.

Kaupmehe sõnul on uurimine kestnud 34 aastat sellepärast, et Palme oli peaminister, aga ka seetõttu, et pidevalt tuleb välja uusi teooriaid ja uurimine võtab järsku uusi suundi.

"Igal juhul Petersson andis täna mõista, et ta on keskendunud mõrvaplatsi uurimisele, ülestunnistuste ülekuulamisel on ta jõudnud mingile uuele järeldusele," lisas ajakirjanik.

Kaupmehe sõnul arutatakse kolmapäeval igal pool uudistes, mida prokuröril võib olla niisugust, mille peale keegi pole seni tulnud.

"Üks arvamus on see, et võib-olla ta on leidnud lõpuks mõrvarelva ja see on õnnestunud siduda tõendusmaterjalina mõrvaga, mõrvakohaga. Samas kardetakse, et kogu see lõpeb sellega, et leitakse, et tapja on juba surnud," rääkis Kaupmees.

"Üldiselt, kui erinevaid arvamusi kuulata, mis meedias liiguvad, siis arvatakse, et tapja nime on palju loota, et seda nelja-viie kuu pärast teada saab. Aga midagi uut sealt tuleb, sest prokuröri näol on tegemist nii prestiižika ja professionaalse juristiga, et vaevalt ta niisama kogu karjääri kaalule paneb ja niisugust juttu räägib, et "mul on midagi rääkida, aga täna ma ütlen, et midagi on veel öelda". Seal ikka midagi tõsisemat on taga," rääkis Kaupmees.

1986. aasta 28. veebruaril väljus Rootsi peaminister Olof Palme abikaasa Lisbetiga pisut enne südaööd Stockholmis kinost ja asusid jalutama kodu poole. Kuna linn oli turvaline ja Palmele ei meeldinud ihukaitsjad, siis polnud neid kaasas ka tol õhtul.

Metroo sissepääsu ees tulistas mõrvar Magnum 357-st lühikese maa pealt Palmet selga. Mees suri kohapeal. Naise suunas tehtud lask õnneks ei tabanud.

Juba 8. märtsil arreteeris politsei parempoolse aktivisti Victor Gunnarsoni, kuid samal õhtul ta vabastati. Kuigi mõni nädal hiljem vahistati ta uuesti, lasi kohus mehe jälle vabaks, kuna tema sündmuspaigal viibimist ei suudetud tõendada. Hiljem emigreerus Gunnarson Ameerika Ühendriikidesse. 1993. aastal leiti tema surnukeha kahe kuulihaavaga peas.

1988. aasta detsembris arreteeriti mõrvas kahtlustatavana Stockholmi allilmas tuntud kurjategija ja narkosõltlane Christer Pettersson, kelle Lisbet Palme tuvastas kui mehe tapja. Kohus mõistis Petterssoni 27. juunil 1989 aastal eluks ajaks vangi. Ometi vabastas ringkonnakohus ta hiljem tõendite vähesuse tõttu.

1990. aastate lõpus tuli ilmsiks uusi tõendeid Petterssoni vastu, kuid mais 1998 keeldus Rootsi ülemkohus uut menetlust alustamast, öeldes, et asitõendid ei suuda teda endiselt mõrvapaigale asetada.

2004. aasta septembris viidi Pettersson peavigastustega haiglasse. Pärast operatsiooni oli ta koomas ja suri 29. septembril. Veidi enne haiglasse viimist oli ta aga ühendust võtnud Olof Palme poja Marteniga, kellele ta soovis midagi rääkida. Kohtumist ei toimunud ja nii jäigi saladuseks, millest ta rääkida soovis.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: