Palme mõrva uurijatelt oodatakse taparelva avaldamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Olof Palme sumakoht Stockholmi tänaval on tähistatud mälestusplaadiga.
Olof Palme sumakoht Stockholmi tänaval on tähistatud mälestusplaadiga. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS / TT

Rootsis oodatakse ärevusega kolmapäevast otsustavat avaldust endise peaministri Olof Palme mõrvajuurdluse kohta; ajalehe Aftonbladet andmeil on prokurör Krister Peterssoni avalduse põhiline tuum juba valitsusele teatavaks tehtud.

Aftonbladet kirjutas, et uus oluline pööre on see, et uurijate käsutuses on nüüd relv, millega Palme 1986. aasta veebruaris tapeti. Nii kinnitab valitsuse tuumikerakonnale sotsiaaldemokraatidele lähedane analüütik Daniel Suhonen.

Briti ajaleht Guardian teatas omakorda esmaspäeval, et Palme uurijad kohtusid sel kevadel Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) luureteenistuse esindajatega ja on saanud nendelt vajalikke andmeid. Materjali sisu kohta täpsemat informatsiooni pole, kuid apartheidiaegne LAV-i salateenistus on olnud üks Palme mõrva kahtlusalustest.

Prokurör Petersson on lubanud rääkida süüdistuse esitamisest või juurdluse lõpetamisest. Viimane versioon tuleks kõne alla, kui uurijad saavad kinnitada praeguseks juba surnud isiku süüd mõrvas.

Palme tapeti 28. veebruaril 1986 Stockholmi kesklinnas, kui ta õhtul koos naise Lisbetiga kinost kodu poole jalutas. Ta oli oma ihukaitsjad selleks õhtuks vabaks lasknud.

Tänini tundmatuks jäänud isik tulistas Palmet selga ja põgenes, jättes 59-aastase peaministri tänavale vereloiku.

Rootsi võimud on nüüdseks küsitlenud juhtumiga seoses rohkem kui 10 000 inimest. Hetkel ei ole ühtki ametlikku kahtlusalust.

Aastate jooksul on üle 130 inimese end Palme tapjaks väitnud, ja juhtumit puudutavad toimikuid on riiulitel 250 meetri jagu.

1989. aasta juulis mõisteti tapmises süüdi pisikurjategija Christer Pettersson, kelle Palme lesk arvas ära tundvat. Ta vabastati mõni kuu hiljem, sest apellatsioonikohus leidis, et Lisbet Palme tunnistus ei vasta tehnilistele nõuetele.

Pettersson suri 2004. aastal, Palme lesk 2018. aastal.

Kahtlustatavate hulgas on olnud ka Türgi kurdide mässuline rühmitus Kurdistani Töölispartei (PKK), Rootsi sõjavägi ja politsei ning LAV-i salateenistus.

Petersson võttis uurimise üle 2017. aastal.

Asjatundjad ja Rootsi meedia on viimastel kuudel oletanud, et suurima tõenäosusega Palme kohtuasi lõpetatakse, sest kõik peamised kahtlusalused, kelle üle ajakirjandus on viimastel aastatel spekuleerinud, on surnud.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: STT-BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: