Neljapäeval rõhutasid peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Martin Helme, et Eesti valitsus on uute Euroopa maksude vastu.

"Eesti ametlikes positsioonides on üheselt öeldud, et me lisaomavahendeid ei poolda. Plastimaks, mida me ei poolda. Selle üle tuleb ilmselt suurem vaidlus. Küsimus on põhimõttes," ütles Helme.

Kuigi arutelud Brüsselis alles käivad, ütlevad diplomaadid, et Eesti on võitluses plastimaksu vastu jäämas üksi. Asi on selles, et Euroopa Parlament nõuab uusi omavahendeid, ähvardades ultimaatumiga: kui uutes Euroopa maksudes kokkuleppele ei jõuta, ei kirjuta parlament liidu mitmeaastasele eelarvele alla.

Plastimaks näib kõige lihtsam viis parlamendi rahustamiseks.

"Eks see pärineb suurte poliitiliste rühmade enamiku soovist. Loogika on see, et kui ühiselt on kulutusi, siis peaks peale riikide sissemaksete olema ka ühiseid tulusid," selgitas europarlamendi saadik Urmas Paet.

"Põhimõtteliselt skeem oleks see, et kui Eestis on jäätmete osakaal, mida me ringlusesse ei võta, üle 20 000 tonni, siis kui tuleb teatud tasumäär, korrutatakse see läbi ja teame, kui palju maksta," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Ülemkogu järelduste mustandis tuleks ühe kilogrammi taaskasutamata plasti eest maksta 80 eurosenti. Selle, veel kokkuleppimata hinnakirja järgi peaks Eesti tasuma plastimaksu 16 miljonit eurot aastas. Aga nagu väheneb ümbertöötlemata plast, väheneb ühiskassasse ka maksu laekumine.

"Sellel on väga õilis idee, et peaks kogu Euroopas vähendama seda osa plastprügist, mida ümber ei töödelda. Rahanduslikult on see muidugi probleem, sest ideaalis peaks maksu laekumine hakkama kohe kiiresti kahanema," tõdes Paet.

Vastavalt pakendijäätmete direktiivile tuleb riikidel viie aasta pärast taaskasutada 50 protsenti plastpakenditest. 2017. aastal oli Eesti plastpakendite ringluse määr vaid 27 protsenti. Muudatus andmete kogumises tõstis selle aastaga 40 protsendini.

Samal ajal kui ametnikud ja poliitikud nuputavad, kuidas pääseda plastimaksust, tehakse Maardus kasutatud kilekottidest raha.

Orkos on Eesti suurim plastjäätmete ümbertöötleja. Aastas käib ettevõttest läbi 8000 tonni plastjäätmeid. Kasvupotentsiaali hindab ettevõte vähemalt kahekordseks. Aga pudelikael on jäätmete sorteerimine Eestis.

Eesti vähene pakendite sorteerimine tähendab, et Maardu tehas ostab pea poole plastjäätmetest sisse Skandinaaviast. Siin valmistatud plastpelletid rändavad omakorda üle maailma, kus neist valmistatakse uued kilekotid või ka näiteks kastmistorud Aafrika põldudele.

"Iga inimene oma kodus saab anda panuse, et pakendit eraldi koguda ja ära anda konteinerisse. Kui seda ei tee, siis me ei jõuagi plasti ringlussevõtu ega olmejäätmete osas tasemeni, mis meile ette nähtud," ütles Heinma.