Triin Kutberg: alkoholiaktsiisi langetamine mõjus majandusele positiivselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Triin Kutberg Autor/allikas: Mihkel Leis

ERR-i raadiosaates "Olukorrast riigis" väideti, et Jüri Ratase mõlema valitsuse alkoholipoliitika on läbi kukkunud ning alkoholiaktsiisi langetamine ei täitnud eesmärki, sest eelmisel aastal laekus 2018. aastaga võrreldes riigile vähem makse. Selliste väidete lähtekohad on valed, sest poliitika edukuse näitajaks on valitud valed mõõdikud. Alkoholiaktsiisi langetamine on Eesti majandusele selgelt positiivse mõjuga, kirjutab Triin Kutberg.

Mullu aktsiise langetades ei oodanud valitsus, et selle tulemusena aktsiisitulu suureneb. Vastupidi – rahandusministeeriumi suvises aktsiisiprognoosis eeldati, et laekumine väheneb kaks protsenti. Prognoos osutuski üsna täpseks, sest tegelik laekumine oli 2018. aasta tulust kolm protsenti väiksem. Seega võib väita, et laekumised jäävad varasemale tasemele.

Arvestada tuleb sellega, et Eesti turu taastumine on praegu veel pooleli, kuid juba esimeste tulemuste järgi on selgelt näha, et valitsuse plaan kannab vilja. Eelmisel aastal vähenes kange alkoholi piirikaubandus Lätiga 29 protsenti, mis tähendab, et lõunanaabrite juurest toodi Eestisse tarbimiseks ligikaudu miljon liitrit vähem kanget alkoholi.

Sellele vastukaaluks kasvas Eesti turul teises poolaastas kange alkoholi müük lausa 66 protsendi võrra. Kuna aga aktsiisilangetusele eelnevalt olid kogused tugevas languses, kujunes aasta kokkuvõttes turukasvuks 15 protsenti.

Ehkki aktsiisilangetuse mõju aktsiisitulule on neutraalne, ei jää sellest riigile rahaline võit tulemata, sest turu suurenedes kasvavad nii käibe- kui ka tööjõumaksude laekumised.

Kuna käibemaksulaekumist ei ole võimalik eraldada alkohoolsete toodete ja muude kaupade lõikes, jääb alkoholituru kasvust tingitud suurem käibemaksulaekumine tänamatult varju. Küll aga saame aktsiisilangetuse mõju illustreerimiseks vaadata eelmise aasta teise poole tulemusi.

Võttes eelduseks, et keskmise alkohoolse toote müügihind on poes 18 eurot liitri kohta ning kange alkoholi müük kasvas vaadeldaval perioodil 66 protsendi ehk 3,58 miljoni müügiliitri võrra, saame potentsiaalset käibemaksutulu enam kui 11 miljonit eurot. Tasub toonitada, et see on lisatulu ainult kange alkoholi müügilt, juurde tuleks arvestada ka vein, õlu ja muud joogid.

Majanduslikust aspektist pole vähemoluline alkoholiaktsiisi langetamise mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele laiemalt. Maksumäärade alandamine avaldab positiivset mõju hotellimajandusele, turismi-, toitlustus- ja transpordisektorile.

Näiteks pööras Soome turistide arv teisel poolaastal kasvule ning põhjapiirikaubandus elavnes koheselt 1. juulist. Arvata võib, et Reidi tee ja sadamapiirkonna ehitustööde valmimise järel kasvab põhjapiirikaubandus veelgi.

Tervitatav on ka see, et saabunud maksurahu võimaldab hinnata viimase viie aasta aktsiisipoliitika tegelikku mõju. Nimelt on aktsiisitõusud ja -langetused põhjustanud suuri moonutusi alkoholituru deklareerimisel, mistõttu on muutunud keeruliseks tegeliku turu- ja tarbimismahu hindamine ja tulude prognoosimine ettevõtjate, aga eelkõige just riigi jaoks.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: