Saku: langetuseta oleks alkoholi aktsiisilaekumine kukkunud mitu korda ({{contentCtrl.commentsTotal}})
![$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>](https://i.err.ee/smartcrop?type=optimize&width=672&height=448&url=https%3A%2F%2Fs.err.ee%2Fphoto%2Fcrop%2F2020%2F02%2F12%2F743255h4e24.png)
Möödunud aastane 2,7-protsendiline ehk 6,3-miljoniline alkoholiaktsiisi laekumise langus oleks Saku juhatuse liikme ja Õlleliidu juhi Jaan Härmsi sõnul osutunud veelgi suuremaks, kui valitsus ei oleks aktsiise langetanud. Tema arvutustel oleks aktsiise võinud vähem laekuda kuni 30 miljoni euro võrra.
"Mullused maksulaekumised kinnitavad seda, mida oli nii ette ennustada kui ka näha terve teise poolaasta vältel Läti piiripoodide müükidest. Aasta teisel poolel kukkus lahja alkoholi müük lõunapiiril 40-50 protsenti, samal ajal taastus müük siseturul ja naasesid ka turistid. Kui vaadata eelarvetulude poolt, siis aasta esimeses pooles kukkus aktsiisilaekumine 2018. aastaga võrreldes 17,5 miljoni võrra, samas teisel poolaastal juba madalama aktsiisimääraga kasvasid tulud 11 miljoni võrra," ütles Saku juht Jaan Härms.
"Õlleliidu ettepanek oli langetada Eesti aktsiise lähtudes Läti määradest ja usun, et see oleks sisuliselt piirikaubanduse täiesti ära kaotanud. Aga otsustati teisiti ja langetati võrdselt nii lahjale kui kangele alkoholile. Küll võib öelda, et aktsiisilangetamine tervikuna oli positiivne, sest lisaks piirikaubanduse vähenemisele pööras ka maksulaekumine tõusule. Vastupidisel juhul oleks varasema trendi jätkumine tähendanud 30 miljonit alalaekumist eelarvele," lisas Härms.
Möödunud aasta suvel langetas valitsus nii kangete kui ka lahjade alkohoolsete jookide aktsiisimäärasid neljandiku võrra. Alkoholiaktsiisi tasuti 2019. aastal 2,2 protsenti ehk 5 miljonit eurot vähem kui eelarves prognoositud. Aastaga langes laekumine 2,7 protsenti ehk 6,3 miljoni euro võrra.
Aktsiisilangetuse tulemusel on alates 2019. aasta teisest poolest kasvanud nii kange alkoholi kui lahja alkoholi deklareerimine. Muu alkoholi tarbimisse lubamine on 2018 ja 2019 teise poolaasta võrdluses keskmiselt suurenenud 66 protsenti. Õlu tarbimisse lubamine on samade perioodide võrdluses suurenenud 19 protsenti.
Deklareeritud koguse kasvu peamiseks põhjuseks on muutused piirikaubanduses. Läti-suunalise piirikaubanduse vähenemist kinnitab alates juulist vähenenud lühiajaliste piiriületuste arv. Põhjapiiril näitab muutuseid sadamate ja laevade müügitulu kasv, mis on samuti kiirenenud 2019. aasta teises pooles.
Alates septembrist on maksu- ja tolliameti andmetel vähenenud lühiajalised piiriületused Lätti aasta võrdluses üheksa protsenti ja näiteks detsembris ületati Läti piiri lühiajaliselt 15 protsenti vähem kui aasta tagasi.
Kokku koguti alkoholiaktsiisi möödunud aastal 225,5 miljonit eurot. See on keskvalitsuse maksutulust ligi 2,9 protsenti.
Toimetaja: Huko Aaspõllu
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.