"Seni on aktsiisilangetus rohkem kui poole ulatuses jõudnud hindadesse, mis on tarbijahinnaindeksit langetanud 0,3 protsendipunkti võrra. Statistikaameti andmetel on viin viie kuuga odavnenud 11,6 protsenti ja õlu 8 protsenti," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

"Lahja alkoholi – näiteks õlle – hinnalangus on olnud kooskõlas rahandusministeeriumi prognoosi ootusega, aga kange alkoholi hinnalangus on olnud rahandusministeeriumi oodatust tagasihoidlikum," lisas Heinapuu.

Samas on ministeeriumi ootustega kooskõlas kasvanud deklareeritud alkoholi kogus – seda suuresti piirikaubanduse tõttu. Samas edasine aktsiisilangetus sellist mõju ei omaks. "Alkoholi deklareeritud koguste kasv on tulenenud peamiselt muutustest piirikaubanduses, nii põhjas kui ka lõunas. Täiendava aktsiisilangetuse korral samas ulatuses efekti enam ei teki. Täiendava alkoholiaktsiisi langetusega võib kaasneda alkoholitarbimise kasv, seega tuleks sellist otsust väga põhjalikult eelnevalt kaaluda," lisas Heinapuu.

Kui lätlased peaksid oma plaanitava aktsiisitõusu läbi viima, võiks see rahandusministeeriumi hinnangul kaasa tuua Eestis alkoholi tarbimise languse. "Lätis planeeritud alkoholiaktsiisi tõus jõuab tõenäoliselt ka hindadesse, mille tulemusel võib väheneda eestlaste stiimul osta Lätist alkoholi, eriti kanget alkoholi. Läti hinnatõus võib seega vähendada alkoholi tarbimist," märkis Heinapuu.

Selle aasta juulis langetas valitsus nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiisi 25 protsendi võrra. See tähendas, et pooleliitrise õlle pealt tuli senisega võrreldes maksta makse 10 senti ja pooleliitrise viina pealt 1,5 eurot vähem.

Möödunud aasta terviklikku aktsiisilaekumist ei ole rahandusministeerium veel lõpuni kokku löönud, kuid möödunud aasta 11 kuu lõikes langes aktsiisilaekumine tervikuna aasta varasema 11 kuuga võrreldes kolm protsenti. Samas deklareeritud kogused kasvasid – kangel alkoholil 12,9 protsenti ja õllel 4,1 protsenti.