"Olukorrast riigis": valitsus võiks Eesti alkoholipoliitika ümber mõtestada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Romi Hasa/ERR

Valitsus võiks oma alkoholi- ja aktsiisipoliitika ümber mõtestada ning mõelda lisaks maksude laekumisele ka alkoholitarbimisega kaasnevatele probleemidele, leidsid ERR-i raadiosaate "Olukorrast riigis" juhid.

"Ka Jüri Ratase teise valitsuse aktsiisipoliitika on läbi kukkunud," ütles Andrus Karnau, viidates Ratase eelmise valitsuse otsusele tõsta alkoholi aktsiisi ja sellele järgnenud kriitikalainet ja aktsiisilaekumiste vähenemist.

Lõppeval nädalal avaldatud aktsiisilaekumise numbritest selgus, et Ratase praeguse valitsuse tehtud alkoholiaktsiisi langetamise järel kahanes ka aktsiisilaekumine, ehkki maksulangetamise pooldajad olid kinnitanud, et aktsiisilangetamine toob tänud ostude suurenemisele kaasa laekumiste kasvu. Kui pidada poliitika edukuse kriteeriumiks laekumiste kasvu, siis võib öelda, et valitsus äpardus, tõdes ajalehe Lääne Elu peatoimetaja Karnau.

Samas viitas teine saatejuht. Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu, et aktsiisilangetus tõi tagasi Soome alkoholituristid, kes hakkasid taas Eestis ostmas käima. "Ma olen tõesti väga uhke selle üle, et valitsus hoolitseb selle üle, et meie põhjanaabritel oleks siit odavat kärakat saada," ironiseeris Karnau sellele vastuseks.

"Ma ei saa aru, mis on valitsuse alkoholipoliitika eesmärk? Kui eesmärk on alkoholitarbimist piirata, siis suuremahuline aktiisis alandamine on vastuvoolu ujumine," rääkis Karnau. Tema hinnangul on ekslik arvata, et alkoholitarvitamise kasvuga samaaegselt väheneksid alkoholist tingitud surmad ja õnnetused. "Seda enam, et Eestis on käimas palgaralli, mille käigus alkohol muutub inimestele suhteliselt odavamaks ka siis kui aktsiisi mitte muuta," lisas ta.

Lehepuu juhtis tähelepanu sellele, et noored tarbivad siiski üha vähem alkoholi ning alkohol võib saada "surnud valdkonnaks", kust maksu koguda. "Praegu valitsus tegeleb ju selle nimel, et ettevõtjatel oleks ruumi tegutseda rahvatervise arvel," tõdes ta.

Lehepuu sõnul tuleks mõelda sellele, kuidas tegeleda nendega kes purjuspäi rooli istuvad, keda väidetavalt on iga päev kuni 4000.

"Inimesed on alkoholihaiged, rooli istub inmene, kes ei teadvusta riski või kes ei saa muudmoodi. Mida selles suhtes teeme?" küsis ta. Lehepuu tõi esile, et Eestil pole kestvat tegevuskava, kuidas ravida roolijoodikuid või ka perevägivallatsejaid ning seni on selleks käivitatud programme rahastanud peamiselt Norra riik ja Euroopa Liit. "Kus on meie tugev tegutsemine selles suunas, et meil oleks võimalik aidata inimesi? Kuidas ühiskonda turvalisemks muuta?" päris Lehepuu.

Karnau nõustus temaga, märkides, et ei ole peale Wismari haigla kohti, kus saada alkoholismi korral abi, puudub võimalus saada pikaajalist tuge.

"Siin on nii mitme tahu pealt rohkem arutada kui ainult seda, kui palju maksab pudel viina," tõdes Lehepuu.

Karnau meenutas ka eelmisesse valitsusse kuulunud sotsiaaldmokraatide narrimist, kes tegid sellekohaseid algatusi ja soovitasid kehtestada näiteks ka suhkrumaksu. "Minu meelest on kohatu naeruvääristada, kui erinevate maksude abil tahetakse inimeste käitumist muuta," ütles ta.

Lehepuu tõi sama teemaga seoses veel välja kultuurkapitali (kulka) rahastamise, kuna sport saab 0,5 protsenti tubaka- ja alkoaktsiisist. "Kulka ootab ka arutelu ja mõtestamist, kuidas saada stabiilsemat rahastust," tõdes ta.

Lisaks räägiti saates koroonviirusest ja selle kajastamisest, Eesti välispoliitikast sel nädalal riigikogu peetud välispoliitika arutelu taustal, välisluureameti aastaraamatust ning valitsusliikmete etteheidetest ajakirjandusele.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: