Ministeerium: vaatamata Läti aktsiisitõusule piirikaubandus jätkub
Kui Läti viib neljapäeval vastuvõetud alkoholiaktsiisi muudatused ellu, muutub kange alkoholi järele lõunanaabri juurde sõitmine mõttetuks, ent õllehind jääb Lätis endiselt tunduvalt madalamaks. Seega piirikaubanduse lõppu rahandusministeerium ei prognoosi.
Kui 2018. aastal läks Eesti alkoholitootjate toodangust piirikaubandusse 3,3 miljonit liitrit kanget alkoholi, siis mullu 2,3 miljonit liitrit.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Triin Kutberg ütles, et kui praegu on on liitri kange alkoholi aktsiisierinevus Lätiga euro ja 27 senti, siis kahe aastaga, kui Läti oma aktsiisiplaani ellu viib ja Eesti aktsiis samaks jääb, väheneb see 63 sendile.
"Suurt põhjust Lätti sõita enam tõesti ei ole, sest kange alkohol on olnud piirikaubanduse käivitajaks. Täna, kus kange alkoholi vahet nii jõudsalt vähendatakse, pärsib see piirikaubandust oluliselt," rääkis Kutberg.
Kui esialgu plaanis Läti tõsta alkoholiaktsiisi 30 protsenti, siis Eesti mulluse aktsiisilangetuse mõjul otsustas seim neljapäeval väiksema ehk viieprotsendise tõusu kasuks.
Kui kange alkoholi puhul on aktsiiside vahe väiksem, siis õlleaktsiisis on tuntavad käärid endiselt sees. Etanoolisisalduse protsendi alusel arvutatav aktsiis saja liitri kohta on Eestis 12,7 ja Lätis alates esimesest märtsist 7,8 eurot. Lihtsamalt öeldes - viieprotsendise pooleliitrise õlle pealt võtab Eesti ka pärast Läti aktsiisitõusu 12 senti rohkem maksu.
Coopi ostudirektor Oliver Rist märkis, et kui kange alkoholi pärast ei ole tarbijal enam erilist motivatsiooni seda piiri taha ostma minna, siis lahjas alkoholis on endiselt motivatsioon tarbija jaoks tegelikult olemas.
Coopi puhul näitavad seda ka numbrid, sest kui pärast mullusuvist aktsiisilangetust on neil kange alkoholi müügimahud kasvanud enam kui veerandi, siis õlle puhul on kasv olnud viiendik.
Piiri peal alkoholiäri ajava Alko 1000 poeketi üks omanikest Einar Visnapuu ütles, et neil on müük kukkunud 30 protsenti, ehkki hinnad on endiselt Lätis odavamad.
"Vahepeal jäid inimesed uskuma seda Eesti propagandat, kui öeldi, et nüüd on 25 protsenti langetatud aktsiisi ja nüüd on kõik odav, aga tegelikult ta ei ole," ütles Visnapuu.
Õlle puhul, hindas Visnapuu, katavad kaupmehed väikese tõusu omast taskust, et hindu mitte kergitada.
Rahandusministeeriumi jaoks oli Läti esialgu plaanitust väiksem aktsiisitõus ootuspärane.
"Sellest tulenevalt suuri muutusi me piirikaubanduses ei progonoosinud ning seetõttu ka praegu aktsiisimäära tõusu vähendamisest tulenevalt ma esialgsel hinnangul arvan, et suuri muutuseid ei tule," lausus rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik Kadri Klaos.
Täpsemat hinnangut lubab rahandusministeerium oma majandusprognoosis märtsi lõpus.
Toimetaja: Marko Tooming