Teaduse elutööpreemia pälvisid Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik ja Tartu Ülikooli populatsioonigeneetika juhtivteadur Richard Villems.

Väljapaistva avastuse eest anti teaduspreemia Andres Metspalule Eesti geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti genoomiprojekti algatamise eest.

Kultuuri elutööpreemia pälvisid tänavu Rutt Hinrikus, Paul-Eerik Rummo ja Toomas Rein.

Riiklikke kultuuri aastapreemiaid antakse välja viis.

Need pälvivad Kristjan Randalu rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel loomingulise töö ja aktiivse kontserttegevuse eest ning Vallo Toomla, Erik Põllumaa, Mart Kessel-Otsa ja Kaie-Ene Rääk dokumentaalfilmi "Marju Lepajõe. Päevade sõnad" loomise eest.

Ka pälvib aastapreemia Tanel Toom meisterliku töö eest mängufilmi "Tõde ja õigus" loomisel, Jaagup Roomet kunstnikutöö eest samas filmis ning Tiina Lokk-Tramberg külastajarekordid püstitanud 23. Pimedate Ööde Filmifestivali korraldamise eest.

Spordi elutööpreemia pälvisid Kadri Liivak ja Peeter Mardna.

Spordi aastapreemiad pälvivad MM-i odaviskes hõbemedali ning Teemantliiga üldvõidu eest Magnus Kirt ning Kelly Sildaru täiskasvanute MM-i vigursuusatamises kuldmedali, kahekordse juuniorite kuldmedali ning X-Mängude kuld-, hõbe- ning pronksmedali võitmise eest. Samuti saab spordi aastapreemia Andrei Ojamets Eesti naiste võrkpallikoondise viimise eest Euroopa meistrivõistlustele ning Tartu Bigbank võrkpallimeeskonna Credit24 meistriliiga võidu eest ning Merike Kull liikumisharrastuse edendamise eest Tartu Ülikooli Liikumislabori juhatajana ning "Liikuma Kutsuva Kooli" valimise eest parimaks hariduse kaudu sporti ja liikumist edendavaks programmiks Euroopas. Aastapreemia pälvib ka Maicel Uibo MM-il hõbeda võitmise eest kümnevõistluses ning Eesti veemotospordi koondis kõrgete saavutuste eest 2019. aastal.

Välja anti ka Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, mille pälvis keeleteadlane Helle Metslang.