Viimastel aastatel kogub maailmas üha enam populaarsust idee neljapäevasest töönädalast. Lühema töönädala mõte on jõudnud ka Eestisse, leides tee vähemalt ühe erakonna valimisprogrammi ja mitu ettevõtet on ideed katsetanud. Mõtte propageerijad tõotavad töötajate suuremat tootlikkust, energiat ja pühendumust. Kriitikute hinnangul jääb osa tööd juba praegu töökäte puuduse tõttu lihtsalt tegemata.

Neljapäevane töönädal pole ainus näide töötamise muutuvast olemusest, mille üldnimetaja on paindlikkus. Lühem tööaeg, paindlik tööaeg, kaugtöö, mitme tööandja juures korraga töötamine - töösuhted on igal juhul muutumises.

Näiteks Elisa on katsetanud nii neljapäevaseid töönädalaid kui ka kuuetunniseid tööpäevi. Ettevõtte juhatuse liige Andrus Hiiepuu ütles, et Elisa esinduste müügispetsialistid töötavadki kuus tundi päevas.

"Me oleme jõudnud järeldusele, et see on töötajale motiveeriv, teisalt me teeme kuue tunniga rohkem kui kaheksa tunniga. Teine pool, mida me palju praktiseerime, on paindlik töö. Siin ma näen kõige rohkem võimalusi," rääkis Hiiepuu ja lisas, et inimestele on vabaduse tunnetus kõige tähtsam. "See on see, mida me arendame kogu aeg edasi."

Logistikafirma ETS Logistics rakendab kaugtööd. Ettevõtte juht Aleksander Bankiir rõhutas, et see ei tähenda paindlikku tööaega. Tema neljapäevasesse töömudelisse ei usu.

"Me töötame igapäevaselt hiinlastega, päevast päeva suhtleme hiinlastega ja kui me seame eesmärgiks, et muutume aeglaseks ühe päeva võrra võrreldes hiinlastega, siis me oleme konkurentsist väljas. Meie seda endale lubada ei saa," selgitas ta.

Ka Hiiepuu täpsustas, et tema hinnangul ei saa neljapäevast töönädalat rakendada kõigile töötajatele je firmadele. Lühiajaliselt võib see tema sõnul ettevõtlusele isegi halvasti mõjuda.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas tõdes, et tulevikus uued põlvkonnad ja uued töövormid eeldavad kindlasti suuremat vabadust ja paindlikkust. Ka tema hinnangul ei ole see igas sektoris võimalik.

"On kohti, kus on seda vabadust ja paindlikkust väga lihtne pakkuda - lepi tööandjaga kokku ja see kõik on tehtav. Aga väga palju on sektoreid, ettevõtteid, kus seda ei ole võimalik teha. Sellepärast kinldasti ei saaks regulatsiooniga viia sisse neljapäevast töönädalat, see oleks Eesti majandusele, ettevõtlusele, ka avalikule sektorile, meie teenuste kvaliteedile väga surmav hoop," rääkis ta.

Aas lisas, et neljapäevane töönädal ei ole kindlasti mõeldav avalikus sektoris, tuues näiteks haiglad ja koolid.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Triin Ploompuu hinnangul ei lahenda neljapäevane töönädal Eestis ühtki probleemi.

"Siin tuleks mõelda üldse selle peale, et mis põhjustel me saaksime teha vähem tööd. Me saaksime teha vähem tööd, kui meil oleks rohkem töökäsi, mida Eestil täna ei ole. Me saaks teha seda olukorras, kui meil oleks ettevõtetel vähe tööd, mida meil ka ei ole. Me oleme globaalsel turul konkurentsivõimelised. Me saaksime seda teha ainult juhul, kui meie tehnoloogia oleks võimalikult palju automatiseeritud või robotid meie jaoks tööd tegemas. Aga täna meil ei ole selles valdkonnas piisavalt kompetentsi, et robotid sellisel kujul tööle panna," kommenteeris ta.

Topia tootejuht Kristjan Lepik usub, et tulevikus jääb inimestel töötunde nädalas kindlasti vähemaks.

"Võib-olla täna kohe pole põhjust minna neljapäevasele töönädalale, aga näen, et tööd jääb, ma arvan, vähemaks, osaliselt teevad selle ära robotid, kassiiridel pole varsti enam neljapäevased töönädalad, vaid on nullised, sest seda tööd ei ole enam väga suures osas. Seda juhtub järjest rohkem. Me läheme kindlasti keskkonda, kus töötunde nädalas jääb vähemaks," rääkis ta.

AS Hekotek juht Heiki Einpaul märkis paindliku tööaja kohta, et enamikul juhtudel töötaja teeb sel juhul rohkem tööd. "Räägitakse palju, et on vabadus. See pole vabadus mitte teha tööd, vaid vabadus teha tööd ajal, kui töötegija seda tööd teha tahab ja suure tõenäosusega enamus juhtudel tehakse seda tööd rohkem. Seda tööd ei rehkendata täpselt, kui palju ja mis ajal," selgitas ta.

Tulevikutöö uurija Kaire Holts märkis saates, et neljapäevase töönädala puhul tõstatub küsimus, mida inimesed teevad lisa vaba päevaga ja kas neil üldse tekib see vaba päev. Ta selgitas, et madalama palgatasemega inimesed võivad võtta endale selleks viiendaks päevaks lisatöö.