Juba aastaid tuuakse Venemaalt ja endistest liiduvabariikidest Eestisse illegaalselt koeri. Ühelt poolt rikub see mitut seadust, teisalt võivad võltspaberitega ja fiktiivselt vaktsineeritud loomad kaasa tuua kaasa taudipuhangu. Kahtlasesse ärisse võib aga olla segatud ka Tallinna loomade hoiupaik.

2018. aastal salvestas üks Moskva vabatahtlik loomakaitsja, Olga Atamanova videopöördumise, milles palub pisarsilmi Eesti vabatahtlikelt abi temalt varastatud koerte päästmiseks.

Atamanova väitel sattusid ta koerad Larissa Kozereva peetavasse Eesti vanimasse ja suurimasse hoiupaika, mille versioonid koerte kadumisest pidevalt muutusid. Seega seostas Atamanova Eestis asuvat koerte hoiupaika ida-läänesuunalise koerte smugeldamisega.

Enda sõnul viis Venemaa pealinnas tegutsev vabatahtlik 2018. aasta veebruari lõpus sealsesse varjupaika ajutisele hoiule kaks kutsikat, kes segastel asjaoludel sealt kadusid. Mõni nädal hiljem, märtsi alguses avastas ta samad loomad Tallinna hoiupaiga veebilehelt, kus tema üllatuseks seisis kirjelduses, et kutsikad on pärit Eestist ja lisaks märge, et omanik loobus neist.

Atamanova väitel Tallinna hoiupaiga juhataja isegi ei eitanud, et kutsikad tulid Venemaalt, kuid väitis, et kõik organiseeriti Vene poolelt. Igal juhul on aga tegemist seaduserikkumisega, sest nii noored isendid ei saaks legaalselt ühelgi viisil Euroopa Liitu jõuda.

"Seal on mingi teatav veterinaar, kes paneb lihtsalt vastavad templid passi, valetatakse kutsikad näiteks vanemateks, kui nad tegelikult on, sest Venemaalt ei tohi alla neljakuust kutsikat üldse tuua, kuna muidu ei ole marutaudi vaktsiin tehtud. Tegelikult isegi piiri peal tõenäoliselt paljud piirivalvurid ei oska neid pabereid lugedagi - näidatakse paberid ette, mingi tempel on - las minna!" kommenteerib loomakaitse liidu Tartumaa piirkonna juht Kristi Metsa.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) on aastate jooksul fikseerinud Tallinna hoiupaigas mitmeid probleeme, mis puudutasid tegevusloata loomaarste, ravivigu ja ebakorrektset ravimikäitlust, aga paaril korral ka Vene koerte illegaalset maaletoomist. Suurim juhtum jäi aastasse 2016, kui VTA tuvastas 51 ebaseaduslikult riiki toodud krantsi. Veel praegugi ripub internetis kümneid vanu kuulutusi, kus täiesti varjamatult pakuti Pihkvast või Moskvast toodud koeri.

"Me menetlesime seda lugu. Tegime ettekirjutused ja nad lõpetasid sellise avaliku tegevuse, aga meieni on jõudnud informatsiooni, et selline koerte illegaalne sissevedu Eestisse toimub edasi," tunnistab VTA juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm.

Noor Eesti koer osutus vanaks Vene koeraks

Arukülas elav kolme lapsega perekond Sarapuu võttis 2018. aasta novembris Tallinna hoiupaigast koera, kellele pandi nimeks Sofi. Looma valiti pikalt, sest sooviti isendit, kes oleks lastele võimalikult kaua mängukaaslaseks. Vormistamisel said nad hoiupaigast kaasa looma passi, kus sünnipäevaks oli märgitud 8. september 2017 ehk Sofi oli väidetavasti aasta ja kahe kuune. Aga vaevalt oli lemmikloom uude koju jõudnud, kui pereema Kerli märkas, et Sofi käitub kummaliselt.

"Laste ootus oli, et nad hakkavad teda dresseerima ja õpetama ja kaigast viskama ja kõike seda. Ja koer põhimõtteliselt ei suutnud silmi lahti teha, ta oli nii loid, ta ei söönud ja ta oli väga-väga vilets, ja siis ma rääkisin lastele, et varsti-varsti, küll ta toibub meil ära ja küll kõik läheb hästi. Ja siis me saime üks hetk teada, et seda kahjuks ei juhtugi," meenutab koeraomanik Kerli Sarapuu.

Kolm nädalat pärast varjupaigast võtmist viis naine koera Jüris tegutseva veterinaari juurde, kes juba esimese vaatamisega sai aru, et loom on vähemalt 6-7-aastane.

"Suhu vaadates oli näha, et Sofil oli tagumiste eespurihammaste peal hästi palju hambakivi, mida kindlasti ei ole aastasel sellisel pigem suurel koeral," meenutab loomaarst Inge Mängel.

"Tegi talle ultraheli, ütles, et see koer on nii haige, et teda on meil arvatavasti mõneks kuuks, sest tal neerusid enam põhimõtteliselt ei ole ja vereproovi järgi saime teada paar päeva hiljem, et tal on väga tugev toksikoos juba veres ja et ta on ikka täitsa läbi omadega," räägib Sarapuu.

Kuid suurimaks üllatuseks osutus kontrollimisel avastus, et koeral on Venemaa koodiga kiip.

Sarapuu ei osanud veterinaarile vastata, miks loomal Vene koodiga kiip on: "Ma ütlesin, et ma ei tea, et me võtsime ta varjupaigast siin võib-olla nädal aega tagasi ja öeldi, et on Lääne-Eestist leitud kuskilt metsast."

Ehk kui Sarapuudele anti väidetavalt noor, terve, Eestist pärit koer, siis ootamatult selgus, et ta on vana, haige ja pärit justkui välismaalt.

Lähemal uurimisel lagunes kogu Sofi identiteet koost. Kui pere koera võttis, väideti neile, et loom jõudis hoiupaika Lääne-Harju vallast, Keibu külast oktoobris 2018. Tagantjärele märgati, et hoiupaigas vormistatud passi oli esimene vaktsineerimine kantud hoiupaiga loomaarsti poolt aga hoopis 2017. aasta novembris. Seega vaktsineeriti loom passi järgi kümme kuud enne oma väidetavat püüdmist.

"Ma helistasin Lääne-Harju valda ja küsisin, et kas teilt on selline koer püütud. Nad uurisid seda ja helistasid järgmisel päeval tagasi, et miks te seda üldse küsite, meilt ei ole ammu enam ühtegi koera leitud, kindlasti mitte sel ajal ja mitte sellist koera," meenutab Sarapuu.

Ent see pole ainus veider juhtum Venemaa kiibiga koerast Tallinna hoiupaigas.

Keila loomaarst Jaak Jõks mäletab mitme juhtumi seas eriliselt üht samast hoiupaigast võetud segaverelist linnukoera kaks aastat tagasi.

"Kuna ma olin teda just üle vaadanud ja ausalt öeldes käed lõugade vahele pannud ja ma pöörasin pilgu sellele passile, siis märkasin, et aga marutaudi märget ei ole. Kuidas see võimalik on? Ausalt öeldes üle mitmete-mitmete aastate lõi väike kelluke peas helisema, et mis see siis nüüd on? Esiteks, kuidas loomad Venemaalt varjupaika saavad ja mis selle koeraga nüüd siis on?" räägib Jõks.

Kuna koer oli Vene kiibiga ja eritas ka palju sülge, tekkis kogenud arstil kahtlus, et tegemist võib olla imporditud marutaudi juhtumiga, mida Eestis pole lemmikloomadel tuvastatud juba aastakümneid.

"Ma helistasin hoiupaika, et mis segadus selle loomaga on? Sain juhataja otsa ja siis järsku see loom enam ei olnud Venemaa taustaga, vaid Ida-Virumaalt," mäletab Jõks hoiupaiga juhtaja väiteid.

Sel koeral diagnoositi lõpuks siiski kenneli köha ja ta paranes. Aga nii Jaak Jõks kui ka Sofit ravinud Inge Mängel pöördusid teineteisest sõltumatult valeidentiteediga koerte küsimuses VTA-sse. VTA tegigi mullu kevadel ja sügisel nende signaalide alusel Tallinna hoiupaika mitu kontrollreidi ja avastas tõsise korralageduse.

"Kõikide dokumentidega: et millal on midagi tehtud, milliseid mikrokiipe on ostetud, milliseid ravimeid on ostetud, arvestuse pidamisega. Seal olid suured probleemid ja on olnud pikemat aega," kinnitab VTA juhtivspetsialist Veetamm.

VTA kontrollkäigu peale esitati nii ametile kui ka varjupaigast Sofi võtnud perele looma päritolu kohta juba uus versioon.

"Keegi inimene tõi selle koera neile sinna varjupaika, see inimene oli käinud mööda seda Nõva või mis küla ta oli, ja küsitlenud erinevaid elanikke, et kas keegi teab sellest koerast midagi, ja oli saanud vastused, et jaa, meie teame, et meie vaktsineerisime seda koera aasta tagasi. Ja siis järgmine talu teadis midagi muud, ja nende ütluste põhjal varjupaiga loomaarst - see on ju sulaselge bluff -siis pani oma templi ja allkirja sellele jutule alla," räägib Kerli Sarapuu.

Et asjad ei tohiks nii käia, kinnitab ka loomaarst Inge Mängel: "Arst saab oma allkirjaga kinnitada ainult seda, mida ta on ise reaalselt näinud, reaalselt teinud. Et kellegi juttu kinnitada, see on ju otseselt arsti usaldusväärsuse rikkumine ja absoluutselt igasuguse arstieetika vastane."

Möödunud aasta 23. augustil, pärast mitut kuud tilgutite all, otsustas perekond Sarapuu Sofi piinad viimaks süstiga lõpetada. Koer, kelle eest maksti hoiupaigale vähem kui aasta varem sada eurot, läks lõpuks raviarvetena maksma kümme korda rohkem, lisaks veel ohjeldamatult pisaraid.

Tallinnas Sinirebase tänaval asuvat Tallinna loomade hoiupaika on aastate jooksul saatnud mitmed skandaalid, vastuolud ja uurimised seoses hämarate tehingute ja loomade halva kohtlemisega. Kasside massilise hukkamise ilmsikstulekul loobus Tallinn oma territooriumil tegutseva hoiupaiga teenetest, seega hoiupaik teenindab küll mitutkümmet omavalitsust, nende territooriumilt hulkuvaid loomi püüdes, ent mitte pealinna.

Ajakirjanduslik eksperiment toob uue juhtumi

"Pealtnägija" viis Tallinna hoiupaiga vahelevõtmiseks läbi ajakirjandusliku eksperimendi, milles Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) tudengid võtsid hoiupaigaga ühendust ja esinesid adopteerimishuvilistena. Selleks valiti hoiupaiga kodulehelt välja kaks kahtlustäratavat koera. Esimene koer pärineb kirjade järgi Rae vallast ja on umbes 11-kuune. Koera viimane omanik olla eluheidik, kes ei tulnud enam temaga toime. Teine loom pärines väidetavalt hoopis Eesti teisest otsast, Vaivara vallast ja tema vanuseks hinnati kaks aastat.

Mõlema looma puhul kinnitati, et nad kiibistati hoiupaigas. Huvilistele anti koeri proovijalutamiseks ühekaupa. Esimest looma loodusesse jalutama viies skaneerides selgus, et kõik klapib hoiupaiga veebilehel toodud andmete ja töötaja jutuga. Teise koera puhul aga ei läinud väited ja tegelikkus kokku - koeralt avastati Vene koodiga kiip.

Lemmikloomade mikrokiip kannab 15-kohalist numbrit, kus esimesed tähistavad kas tootja- või riigikoodi. Eesti riigikoodiga kiibid algavad numbritega 233, Venemaa omad 643-ga. Väidetavalt Vaivarast pärit koeral algavad aga numbrid just 643-ga.

Kozereva ei soovinud just varasematele halbadele kogemustele viidates süüdistusi kommenteerida.

"Ma olen väga kinnine inimene pressi jaoks. Ma väga vabandan, sest ma olen omanud väga erinevaid halbu kogemusi ja ükskõik, mida ma ütlen, te nii või naa keerate nii, nagu teie jaoks on vaja, oleme ausad," teatas Kozereva "Pealtnägijale".

VTA-ga suheldes on ta jutukam. Ameti järelepärimise peale väitis Kozereva, et hoiupaik sai Venemaalt humanitaarabi korras partii sealseid kiipe, mis nad Eestist püütud loomadele panid ning just sel põhjusel võisid nii Sofil kui ka mõnel teisel koeral olla Vene koodiga kiibid. Mingeid pabereid kiipide saamise ja kasutamise kohta väidetavalt polnud säilinud.

"Antud momendil selliseid Vene koodiga kiipe hoiupaigas ei olnud," kommenteeris VTA hoiupaiga juhataja väitele järgnenud kontrolli.

Eksisteerib küll üleeuroopaline katusorganisatsioon, mis omistab mingi numbrijada ühele riigile, aga mitte miski ei keela inimestel osta rahvusvahelisest Ebay ostukeskkonnast näiteks Senegali või Poola kiipi ja see Eestis loomale paigaldada.

Ka Euroopa lemmikloomaregistri Eesti esindaja, loomaarst Valdeko Paavel möönab, et valdkonnas lokkab anarhia. 

"Kuna see kiipide-koodide kasutamine ei ole reguleeritud ja piiridel kontrollitav, pole ka ühtset andembaasi, kuhu see liikumine sisestatakse, siis sisuliselt on võimalik tõepoolest mistahes maa või tootja kiibi numbrit kanda kõikvõimalikesse registritesse ja piiriületusel sellest ühtegi märki mitte kuskil pool ei jää," ütleb Paavel.

Seetõttu pidi ka VTA oma järelevalve tulemusel leppima selgitusega, et Tallinna loomade hoiupaik paneb mingil põhjusel Eestist püütud loomadele ise Vene kiipe.

Kokkuvõtteks tuvastas VTA küll kaose hoiupaigas loomapasside väljastamises, ravimenetlustes, kiibistamises ja arvepidamises kiipide üle, kuid lõpuks tehti ainult ettekirjutus, mis käsib asjad korda teha ja anti uus tähtaeg, märts 2020.

Ametnikud tunnistavad frustreerunult, et smugeldamine Eesti idapiiril käib nende nina all, aga hetkel ei saada pihta, kes seda organiseerib. VTA alustas tihedat koostööd maksu- ja tolliametiga, et välja selgitada, kuhu koerad Eestis edasi liiguvad.

"Me ei saa öelda seda, et seda teeks loomade hoiupaik hetkel, küll aga on tihti juhused, kus üle piiri tulevad inimesed, tavaliselt reisijana oma nii-öelda lemmikloomadega, neid kontrollib riigipiiril tolliametnik ja tolliametnikel on tekkinud siis pilt, et millegipärast teatud inimesed käivad väga tihti, aga väga erinevate lemmikloomadega," kirjeldab Veetamm toimuvat. "Mõnel juhul, isegi kui inimestele öeldi, et siin on kahtlus, et te teete mingit illegaalset tegevust, siis inimene ütles, et jah, ma jätan selle koera teile siiasamasse ja lähen tagasi, et tehke, mis tahate temaga. Noh, neid inimesi reeglina loomade heaolu ei huvita."

"Ei ole sellist andmebaasi, tuues paralleeli autodega, et saaks üldse kontrollida, kes on selle auto omanik, sest sellel hetkel tal ei pruugigi omanikku olla. Lemmiklooma puhul, kui ta üle piiri tuleb, ta on selle inimese oma, kes ta üle piiri toob, ja see on ka kõik," lisab veterinaar Valdeko Paavel.

Ta arvab, et segaduse taga on pigem riigi huvipuudus lemmikloomadega tervikuna tegelda.

"Kui me toome paralleeli põllumajandusloomadega, kõigega, mis puudutab toidu käitlemist ja toitumisahelat, siis selles osas on nad väga tublid ja püüdlikud, aga lemmikloomade osa võib-olla ikkagi on jäänud vaeslapse ossa igasuguste regulatsioonide mõttes," ütleb Paavel.

Korrastamatus selles valdkonnas on soodsaks pinnaseks nii marutaudi kui ka katku levikule.

"Eesti on siin aastate jooksul teinud suuri ponnistusi, et saada marutaudivaba maa staatus. Meile sellised teadmata päritolu sisse tulevad loomad kindlasti omavad suurt riski marutaudi taasnakatumiseks," möönab Veetamm VTA-st.