Katre Leino: rohepöördest võidavad need, kes julgevad olla ambitsioonikad

Kui me ise aktiivset rolli eesmärkide seadmisel ei võta, siis veavad eesmärkide seadmist ja täitmist teised riigid ning Eesti osaks jääb teiste riikide sabas sörkimine, kirjutab Katre Leino.
Paralleelselt Euroopa Liidu uue kliimaneutraalsuse arengusuuna ning seda kirjeldava roheleppega on kajastatud ka selle kohta käivat kriitikat ning kahtlusi. Ka Eesti valitsus on saatnud rahvusvaheliselt negatiivse signaali, olles liialt ettevaatlik ning venitades EL-i kliimaleppele allakirjutamisega.
Ometi on rahvusvaheliste pikaajaliste eesmärkide ja plaanide läbirääkimisel praegu oluline just vastupidise seisukoha võtmine, nimelt olla ambitsioonikate eesmärkide seadmise eestkõnelejaks ning veduriks.
Eestvedajaks olemine eeldab aga tõelist ambitsioonikust. See tähendab mitte lihtsalt 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist nii öelda linnukese pärast kastis, vaid ka veendumust, et strateegiad jätkusuutliku arengu saavutamiseks ongi pikas perspektiivis ainuõiged ning mõistlikud.
Tõeline ambitsioonikus väljendub seoste nägemises meie tegevuste ning keskkonnamõjude vahel ning vastutuse võtmises ja tegutsemises olukorra parandamise nimel laiemalt ning usku sellesse, et see suund ongi see, kuhu me peame liikuma ning mida rutem, seda parem.
Seni on Eesti näidanud ennast pigem piduri kui vedurina. Eesti on küll allkirjastanud Euroopa Liidu kliima eesmärkide poole püüdlemise kokkuleppe, kuid tundub, et pigem "linnukese pärast", ainult seetõttu, et see lepe on nüüd laual, mitte selle pärast, et me tõeliselt usuksime kliimaneutraalsuse eesmärgi olulisust, või tajuksime vastutust nende täitmisel.
Seda tunnetust on süvendanud asjaolu, et Eesti ei kirjutanud leppele alla koos esimeste riikidega eelmisel aastal, vaid alles selle aasta jaanuaris pärast seda kui oli valminud analüüs, mis kinnitas kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamise võimalikkust. Seega oleme olnud need, kes hakkavad maja põledes arvutama, palju kustutamiseks vett on, selle asemel, et keskenduda tulekahju kustutamine.
President Kersti Kaljulaid on öelnud, et parem on olla laua ääres kui menüüs. Sama kehtib ka kliimapoliitika kohta. Kui me ise aktiivset rolli eesmärkide seadmisel ei võta (ja jutt ei käi mitte ainult roheleppest kui rahvusvahelisest kokkuleppest, vaid ka sellest, mis eesmärke me endale selle täitmiseks seame), siis veavad nende eesmärkide seadmist ja täitmist teised riigid ning meie parimaks väljavaateks jääb lihtsalt teiste riikide sabas sörkimine.
Millised on aga sabas sörkijate väljavaated? Lühike vastus on, et sabas sörkijatel on ka edaspidi palju kehvem positsioon mängureeglite läbi rääkimiseks.
Või vastupidi: nendel, kes saavutavad kliima eesmärkidega seoses positiivse ning tulevikku suunatud vaatega riigi kuvandi, on eeliseid ka teiste valdkondade plaanide läbirääkimistel. Seda toetab eriti asjaolu, et keskkonnapoliitika läbib ka kõiki teisi valdkondi, sest looduskeskkond ning ühiskond on omavahel tihedalt seotud.
Kui võtame praegu aktiivse rolli ka rahvusvahelisel tasandil ambitsioonikate kliimaeesmärkide seadmises, siis mõjub see motiveerivalt lahenduste leidmiseks, sest sellisel juhul töötame eesmärkide nimel, mille püstitamisse me oleme ise aktiivselt panustanud. See mõjub hoopis motiveerivamalt kui anonüümsete standardite täitmist järgida.
Eestil on head eeldused ka ambitsioonikate eesmärkide edukaks täitmiseks ning valdkonna arengu suunamiseks ja selle eestvedamiseks. Nimelt on jätkusuutliku arengu eesmärkidel mitmeid erinevaid tahke, mille erinevad kombinatsioonid loovad võimalusi uute lahenduste väljatöötamiseks. Need on seotud nii sotsiaalsete süsteemidega (nt kuidas toodetakse, tarbitakse, ning taaskasutatakse erinevaid tooteid ja materjale) kui ka looduskeskkonnaga.
Just keskkond on Eesti puhul suureks eeliseks edumeelsete plaanide koostamisel ning nende saavutamisel, sest võrreldes paljude teiste riikidega on meie loodusvarad väga rikkalikud ning mitmekülgsed. See tähendab, et meil on muuhulgas ka head eeldused ökoinnovatsiooni rakendamiseks, leides viise, kuidas looduslikke ressursse jätkusuutliku arengu eesmärkide nimel tõhusamalt rakendada.
Erinevate lahenduste väljatöötamist ja edukat rakendamist toetab ka Eesti tugev digitaalne infrastruktuur ja kultuur ning meie väiksusest tulenev paindlikkus, mis võimaldab uusi lahendusi kiiremini katsetada ja seejärel ka laiemalt ellu viia.
Kokkuvõtvalt pole meil kõrgete sihtide seadmisega kliima ning jätkusuutliku arengu kontekstis midagi kaotada. Oluline on olla ambitsioonikas ja proaktiivne, sest julge hundi rind on rasvane.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel