Laupäeval peeti metsaserval koosolekut, mis kestis mitu tundi. Kokkusaamise idee oli RMK poolt ning nemad soovisid minna koos kohaliku kogukonnaga metsa säilikpuid märgistama ja raieid piiritlema. Kohalikele selgitati olukorda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Valikraie siin võimalik ei ole. Püsimetsamajandus siin võimalik ei ole. Täna räägime siin raietegevuse piiritlemisest, kuidas teha, et kõik väärtused saaksid säilitatud," selgitas RMK peametsaülem Andres Sepp.

"Millele tugineb RMK, kui ütleb, et siin ei saa teha valikraiet. Siin on käinud metsasid vaatamas metsaeksperdid, kes kinnitavad, et siin on võimalik teha valikraiet," vaidles kohalik elanik Eleri Lopp-Valdma.

"Pärast valikraiet küpses metsas peab jääma rinnaspindala teatud numbrini. Nendes metsades see rinnaspindala ongi juba see number," vastas Sepp.

RMK esindajad tegid ettepaneku minna koos metsa puid märgistama. Kohalikud aga soovisid selgitada oma soove. Raietööde vastu on nad enda sõnul saanud kokku ligi 700 allkirja.

"Meie ei soovi, et RMK lõpetaks kogu riigis lageraie. See ei ole meie eesmärk. Praegu käib jutt kõrgendatud avalikust huvist (KAH), kogukonna metsadest, millel on hoopis teised väärtused," ütles kohalik elanik Virgo Orasi.

"Olukord on Eestis ülitõsine. Sel neljapäeval, 16. jaanuaril arutab RMK nõukogu auditi komitee ettepanekut KAH alade ja loodusväärtuslike alade vähendamisest. Rohkem ma sellest rääkida ei saa," ütles RMK nõukogu liige, riigikogusse kuuluv Peeter Ernits.

Kohalikud tegid ettepaneku võtta aeg maha ja hakata koos sõltumatute ekspertidega koostama uut metsamajandamise kava. RMK omalt poolt lubas kava ise koostada.

Kõiki rahuldavat lahendust ei leitud. Kaks kohalikku läksid RMK esindajatega metsa märgistama. RMK lubas koostada uue metsamajandamise kava ning tulla seda kohalikele tutvustama.