Puhastusvahendite tootja: kätlemise ja kallistamise võiks ära lõpetada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Eestis on nõudlus desinfektsioonivahendite vastu seitsme- kuni kümnekordistunud ning apteeke suudetakse uuesti varustada järgmise nädala algusest, ütles hügieeni- ja puhastustarbeid tootva Chemi-Pharmi juhataja Ruth Oltjer.

Kõiksugu käte puhastusvahenditest on Eesti apteegid ja kauplused tühjaks ostetud ning selline nõudlus tuli ootamatuna ka tootjatele.

Tellimuste arv on viimase paari nädalaga seitsme- kuni kümnekordistunud ning et olukorda hallata, on ettevõte tööle pannud lisavahetused, võtnud tööle inimesi, töötakse ka öötundidel ja nädalavahetustel, rääkis Oltjer Vikerraadio saates "Uudis+".

"Meie suudame apteeke uuesti varustada järgmise nädala algusest. Meil on vaja uusi inimesi tööle võtta, neid koolitada ja siis me oleme löögiks valmis," ütles Oltjer.

Parema puudumisel haaravad inimesed lettidelt kõike ning näha on, et inimeste teadlikkus antiseptikutest on madal, ütles Oltjer. Vee baasil ning liiga madala alkoholisisaldusega tooted ei paku abi.

"Käte antiseptika, millest me praegu puudust tunneme – see on alkoholi baasil toode, kus võib juures olla lisaaineid. Oluline on, et alkoholiprotsent, millega käsi desinfekteeritakse, oleks üle 70, siis tapab ta viiruseid. Olen tähele pannud, et inimesed ei orienteeru. Olen näinud apteegis inimesi võtmas ja apteekrit soovitamas vee baasil käte antiseptikume, haavade antiseptikume, need antud olukorras ei toimi," rääkis Oltjer.

Kui keegi loodab abi saada viinast, siis desinfekteerimiseks jääb see vägijook nõrgaks, kuivõrd viina alkoholiprotsent on tavapäraselt 40.

Oltjeri sõnul tuleks käsi puhastada tihti. "Kui me oleme bussis või me kätleme kellegagi või me kallistame või me kasutame tualette, siis tuleks käed uuesti desinfitseerida. Ja võib-olla on nüüd see koht, kus me selle kätlemise peaksime ära jätma ja kallistamise ka," märkis ta.

Oltjeri sõnul on koroonaviiruste puhul külmetushaigusest rääkimine ebatäpne. "Külmetushaigust olemas ei ole. Külmetamisega läheb inimese immuunsüsteem nõrgemaks ja võtab vastu kergemini haiguseid – grippi, paragrippi, adenogrippi. Need on kergema kulgemisega haigused, sest haaravad ülemisi hingamisteid," rääkis Oltjer.

Uus koroonaviirus, mille kohta võib öelda ka SARS 2, haarab ka alumisi hingamisteid, aga mitte kõigil inimestel. "See on natuke salakaval viirus, millest arstid õpivad iga päev midagi juurde. Me näeme, et noortel ei juhtu üldse midagi selle viirusega, aga ta tuleb koju ja vanavanemad võivad nakatuda väga tõsisesse alumiste hingamisteede infektsiooni, mis võib ka surmaga lõppeda," ütles Oltjer.

Oltjeri sõnul suureneb nõudlus antiseptikute vastu näiteks Skandinaavias ka igal gripihooajal, Eestis aga seni mitte. Seetõttu tuli nõudluse kümnekordistumine Eestis tootjatele täieliku üllatusena.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: