Kogenud apteeker koroonahirmust: deslahuse asemel peske käsi seebiga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Käte desinfitseerimine alkoholi sisaldava lahusega.
Käte desinfitseerimine alkoholi sisaldava lahusega. Autor/allikas: Siim Lõvi

40 aasta pikkuse staažiga Paide Vee apteegi proviisor Kai Kimmel ei pea mõistlikuks, kui inimesed koroona viiruse hirmus pidevalt oma käsi alkoholi sisaldavate lahustega desinfitseerivad, sest see kuivatab nahka. Kogenud apteekri sõnul piisab tavainimesel sellest, kui nad oma käsi korralikult vee ja seebiga pesevad.

Eelmise nädala lõpust on enamik Eesti apteeke desinfitseerivatest lahustest tühjaks ostetud. Esmalt lõppesid kätelahused, seejärel ka jalgadele mõeldud spreid.

"Iga teine inimene tuleb apteeki ja küsib desinfitseerivat lahust. Aga see on eelmisest neljapäevast otsas ja ka hulgitarnijad ütlevad, et ladudes seda enam pole," rääkis Kimmel ERR-ile.

Kimmeli sõnul on inimesed läinud lahuseid kokku ostes asjatult paanikasse ning tavainimesele piisab üldjuhul käte korralikust pesemisest vee ja seebiga.

"Nüüd pannakse neid lahusetopse igale poole, isegi lasteaedadesse. Aga deslahused sisaldavad alkoholi ja kui sellega pidevalt käsi määrida, siis kuivatab see liigselt nahka. See eeldab, et sa pead kohe ka käsi kreemitama. Ja siis tegeledki kogu päeva käte desinfitseerimise ja kreemitamisega," sõnas apteeker.

Kimmeli sõnul peavad käsi deslahustega desinfitseerima eriliste tööde tegijad, näiteks kirurgid enne operatsioone või apteekrid rohtusid valmistades, aga mitte tavainimesed. Ta soovitas tavainimestel kasutada pigem kätele mõeldud geele.

"Näiteks kui olete sõitnud ühistranspordiga ja hoidnud seal mõnest torust kinni, siis võiksite kaasas kanda väikest geeliga pudelikest ja kui pole võimalik kohe käsi pesta, siis geeliga käsi määrida," õpetas ta.

Kui töökohtadel on näiteks ühiskasutuses telefonid, siis soovitas apteeker mitte nende kasutamise järel käsi desinfitseerida, vaid telefone spetsiaalsete tehnikale mõeldud vahenditega puhastada. Sama võiks teha ka ukselinkidega.

Tartu Ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professori Irja Lutsari sõnul on kätepesuga üle piiri minemine raske, kuid allergikud peaksid olema desinfitseerimisega ettevaatlikud.

"Inimeste loomulikku mikrobioomi kätepesu ja desinfitseerimisega maha pesta ei saa. See pole lihtsalt võimalik. Pigem eemaldab kätepesu sinna alles saabunud mikroorganismid. Samas võib allergikutel väga tihe ja korduv kätepesu suurendada käte tundlikkust ning need võivad katki minna," märkis Lutsar.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: