Haridusamet andis Pirita majandusgümnaasiumile lootust laieneda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pirita majandusgümnaasium.
Pirita majandusgümnaasium. Autor/allikas: Pirita majandusgümnaasiumi Facebooki leht

Pirita elanike arv on võrreldes 20 aasta taguse ajaga peaaegu kolmekordistunud, kuid koole on seal jätkuvalt sama palju kui toona ehk kaks. Esmaspäeva õhtul Pirita linnaosakoguga kohtunud Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ütles, et koostöös Pirita majandusgümaasiumiga (PMG) alustatakse kooli juurdeehituse projekteerimise lähteülesande koostamist, kuid investeerimisotsused peab paika panema linnavolikogu.

Pirita linnaosakogu esimees Ülle Rajasalu rääkis ERR-ile, et kui ta oli 2000. aastal Pirita linnaosavanem, oli linnaosas 6800 elanikku ja kaks suhteliselt koormatud kooli. Praeguseks on elanike arv kasvanud ligi 19 000-ni, kuid koolide arv pole muutunud.

Ta lisas, et kui Padriku elamurajoon välja ehitati, kauples linnaosa arendajalt tasuta välja viis hektarit maad, et sinna lasteaed ja kool ehitada. Lasteaed on küll tehtud, kooli pole aga senini.

"Linnapeaga oli volikogus sellest juttu ja tema ütles, et tehke selgeks, kumba tahate - kas Padriku (kooli - toim) või Pirita majandusgümnaasiumi. Ja kuna majandusgümnaasium on tänu uuele direktorile tugeval tõusuteel, loodan, et sealt võib hakata tekkima omamoodi kompetentsikeskus, otsustasime linnaosakogu liikmetega, et panustame Pirita majandusgümnaasiumile," selgitas Rajasalu, kelle sõnul tahaksid nad, et vähemalt 2021. aastal kopp maasse löödaks.

Ta tõi välja, et lisaks Piritale, kus lastel on õppekohtadest puudus, on sama probleem ka Meriväljal, kus pole ka sobilikku maatükki, kuhu kooli ehitada.

Andres Pajula ütles, et millal majandusgümnaasium juurdeehituse saab, ei oska ta veel öelda, sest kokkuvõttes teeb kõigi investeeringute osas otsuse linnavolikogu ja linna eelarvestrateegia, kus PMG-d praegu ei ole.

"Sai kokku lepitud, et koostöös kooliga alustatakse projekteerimise lähteülesande koostamist, mis ei nõua raha, ja kui see on koos, siis kindlasti ka linnas toimub lisaeelarve arutelu. See on üks aruteluteemasid, mida veab eest juba linnaosavalitsus," rääkis ta.

Kui palju laiendus maksma läheb, ei ole Pajula sõnul praegu võimalik hinnata, sest teada pole veel seegi, milline on juurdeehituse maht. Praegu on uusehitise turuhind kuni 2000 eurot ruutmeeter ja sellega tuleb arvestada.

Merivälja koolis aitavad ruumikitsikust lahendada moodulid, mis on neil lepingu järgi kuni 2022. aastani ja asuvad sealse lasteaia hoovis. Tallinn kavatseb amortiseerunud lasteaiahoone lammutada ja selle asemele tänapäevase maja ehitada, kuid mis ehituse ajaks hoovis asuvast kooli moodulhoonest saab, selgub Pajula sõnul siis, kui lasteaias lammutamine algab.

Remondi ajaks tuleb leida uued lahendused, kuid need sõltuvad ka sellest, kui palju uutesse esimestesse klassidesse lapsi tuleb. Koolile lisamoodulite paigaldamiseks haridusameti juhi kinnitusel Merivälja lasteaia territooriumil igatahes enam ruumi ei ole.

Pirita linnaosakogus arutati esmaspäeval ka muret seoses haridusliku erivajadusega (HEV) lastega. Ülle Rajasalu ütles kohaliku perearsti jutule tuginedes, et mitmed probleemid, näiteks logopeedilised, on sellised, mida saab varajases lapseeas välja ravida, nii et laps on seitsmeaastaselt kooli minnes juba eakaaslastega võrdväärsel tasemel. Mure on aga selles, et ehkki HEV-lapsi on palju, siis tugispetsialiste lasteaedades napib ja vaja oleks rühma, kus tuge vajavate lastega tegeleksid logopeed, psühholoog ja sotsiaalpedagoog.

"Asi on päris tõsine, ka arstid ütlevad, et see on kasvav trend," sõnas Rajasalu.

Pajula märkis, et HEV-lapsed peavad saama teenuseid sõltumata sellest, millises linnaosas nad elavad, ning linnaosakoguga arutati, kuidas seda kõige mõistlikumalt ja paremini teha.

Neil Pirita lastel, kes on nõustamiskomisjoni otsuse kohaselt haridusliku erivajadusega, on tema sõnul lasteaiakohad olemas - mõned eesti ja mõned vene lasteaias. Palju on aga ka neid lapsi, kellel nõustamiskomisjoni otsust pole, kuid kes tegelikult siiski abi vajaksid.

"Neid asju tehes peavad lasteaiad olema komplekteeritud ka vastavate meeskondadega, et teenust tagada. Aga kõige olulisem ja kiirem, mida ühiselt leiti, oli see, et Pirita linnaosa lasteaiad peavad kiiremas korras komplekteerima meeskonda logopeedid, sest nad saavad palju selliseid probleeme aidata varases eas lahendada. Täna selle piirkonna kõigis koolides ja lasteaedades ei ole meeskonnas logopeede," tõdes ta.

Pajula lisas, et kui spetsialistid leitakse, leiab haridusamet ka kohe selleks vajaliku lisaraha. Seega on pall praegu lasteaedade väravas, kellel tuleb töötajad leida.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: