Arnold Rüütel tahab 24. detsembrit riiklikuks tähtpäevaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Arnold Rüütel.
Arnold Rüütel. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

President Arnold Rüütel tegi koos Jüri Krafti ja Ivar Raigiga ettepaneku, et 24. detsembrile tuleks anda uus tähendus ehk nimetada see päev MRP salaprotokollide tühistamise aastapäevaks ning lisada see ka riiklike tähtpäevade nimistusse.

Rüütel koos kahe mõttekaaslasega saatis riigikogule kirja, kus tuletab meelde, et Eesti iseseisvuse otsustasid kaotada 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Nõukogude Liidu-Saksamaa mittekallaletungilepingu (tuntud kui Molotovi-Ribbentropi pakt, lühendatult MRP) koostajad ja allakirjutanud.

Rüütel märgib, et MRP laiem avalikustamine ja tühiseks tunnistamine mõlema osapoole poolt võttis aega rohkem kui 50 aastat, kusjuures läbimurre Balti riikide vabastamise teema tõstatamisel saabus Roland Reagani USA presidendiks olemise ajal. 

Saksamaa parlament otsustas MRP salaprotokollide kehtetuks tunnistamise 1. septembril 1989, kuid N Liit tunnistas salaprotokollide olemasolu avalikult alles 23. detsembril ning poliitiline  ja õiguslik hinnang nendele anti  24. detsembril 1989. aastal N Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsusega.

"Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongressi dokumenti MRP kohta tuleks pidada Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvuse taastamise sünnitunnistuseks, ning selle vastuvõtmise päeva 24. detsembrit tähistada  vähemalt samaväärselt 2. veebruari, 23. augusti ja 16. novembri tähtpäevadega Eestis," leiavad Rüütel, Kraft ja Raig. 

Nende hinnangul tuleks 24. detsembrit kalendris tähistada mitte ainult kui jõululaupäeva, vaid ka kui MRP salaprotokollide õigustühiseks kuulutamise aastapäeva, Eesti de jure okupatsioonist vabanemise päeva õigusliku järjepidevuse alusel.

Henn Põlluaasale, Siim Kallasele ja Aadu Mustale adresseeritud kirjas teevad allakirjutanud ettepaneku algatada pühade ja tähtpäevade seaduse täiendamise, lisades selle seaduse paragrahvile 3 (riiklikud tähtpäevad ) uue lõike 8, millega 24. detsember nimetatakse MRP salaprotokollide tühistamise aastapäevaks, Balti riikide de jure okupatsioonist vabanemise päevaks.   

"24.detsembrile uue tähenduse lisamist Eesti, Balti riikide ja teiste Euroopa riikide kalendrites on vaja selleks, et ei kustuks mälestus stalinismi ja natsismi kuritegudest ning suurriikide salakokkulepetest väikeriikide arvel, et mäletada  Balti riikide poliitikute läbi aegade ühte kõige tähtsamat saavutust rahvusvahelises poliitikas, mis aitas olulisel määral kaasa Nõukogude impeeriumi lagunemisele," leiavad Rüütel, Kraft ja Raig.   

Riiklikud tähtpäevad praegu:

- 6. jaanuar – kolmekuningapäev;
- 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
- 14. märts – emakeelepäev;
- maikuu teine pühapäev – emadepäev;
- 4. juuni – Eesti lipu päev;
- 14. juuni – leinapäev;
- 23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev;
- septembrikuu teine pühapäev – vanavanemate päev;
- 22. september – vastupanuvõitluse päev;
- oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev;
- 2. november – hingedepäev;
- novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
- 16. november – taassünni päev.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: