Keskmise palga ja Tallinna korteri ruutmeetri hinna suhe pole aastaid eriti muutunud
Ehkki kinnisvarahinnad löövad üha uusi rekordeid, siis Tallinna korteri ruutmeetri keskmist maksumust Eesti keskmise palgaga kõrvutades selgub, et palga ja ruutmeetrihinna suhe pole palju aastaid kuigivõrd muutunud.
Statistikaameti andmed Eesti keskmise palga kohta näitavad eestlaste elujärje jõudsat paranemist: kui eelmise aasta keskmine palk oli 1407 eurot, siis näiteks 2005. aasta esimeses kvartalis oli see 475 eurot. Samal ajal maksis korteri ruutmeeter maa-ameti andmetel keskmiselt 797 eurot ehk üks palk võimaldas osta ligi 0,6 ruutmeetrit kinnisvara.
Järgnenud aastatel keskmine palk järjest kerkis, kuni jõudis 2008. aasta teiseks kvartaliks 850 euroni. Paigal ei tammunud ka kinnisvarahinnad ja korteri ruutmeetri eest tuli samal perioodil välja käia juba keskmiselt 1440 eurot. Kui aga vaadata keskmise palga ja ruutmeetrihinna suhet, siis see püsis enam-vähem muutumatuna, olles 59 protsenti.
Majanduskriisi aastatel palgakasv peatus ning 2009. aasta kolmandaks kvartaliks oli keskmine palk langenud 752 euroni. Ka Tallinna korterite hinnad olid läbi teinud järsu kukkumise ja jõudnud 781 euro juurde. See oli aeg, mil korteriost oli keskmise palga seisukohalt kõige taskukohasem, sest ühe kuupalga eest sai osta peaaegu ühe kinnisvararuutmeetri, täpsemalt 96 protsenti sellest.
Edasistel aastatel hakkasid palganumbrid jälle tasapisi paranema ja kinnisvarahind tõusma. Keskmise hinna ja korteri ruutmeetri maksumuse suhe hakkas aga taas liikuma ostjatele vähem rõõmustavas suunas: 2010. aasta kolmandas kvartalis sai ühe kuupalga eest osta 84 protsenti ühest korteriruutmeetrist, aasta hiljem aga juba vaid kolmveerand ruutmeetrit.
Pärast surutise taandumist jõudis keskmise palga ja korteri ruutmeetrihinna suhe 2013. aasta kolmandaks kvartaliks 73 protsendi juurde ja seejärel on see kuni praeguse ajani kõikunud 69-75 protsendi vahemikus: 2013. aasta neljandas kvartalis oli suhe 74 protsenti, aasta hiljem 69, 2015. aastal 71, 2016. aastal 70, 2017. aastal 69 ja 2018. aasta viimasers kvartalis 74 protsenti.
Seejuures on vahepealsel ajal palgad aasta-aastalt kerkinud, sest 2013. aasta lõpus 986 euro juures olnud keskmine sissetulek oli juba kaks aastat hiljem samaks ajaks kasvanud 1105 euroni ja möödunud aasta viimase kvartali keskmine palk oli juba 1472 eurot.
Samasuguse spurdi tegid nende aastatega ka pealinna kinnisvarahinnad. 2013. aasta lõpus maksis korteri ruutmeeter 1334 eurot, kaks aastat hiljem 1556 eurot ning 2019. aasta viimases kvartalis 2085 eurot. Selle summa eest sai sama kvartali keskmise kuupalga, 1472 euro eest osta 0,71 ruutmeetrit Tallinna keskmise hinnaga korterist.
Seega ajal, mil kinnisvarabürood teatavad regulaarselt korterihindade järjekordsest kerkimisest, liigub samas rütmis ka palgakasv ja kui kinnisvarahinnad löövad uusi rekordeid, teevad seda üsna võrreldavas rütmis ka palgad.
Toimetaja: Karin Koppel, graafika: Jaan-Juhan Oidermaa