1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahter ütles, et hinnarallit veab uute korterite suur osakaal tehingutest. "Möödunud aastal osteti emotsioonide ajel mitmeid kallima otsa kortereid turuhinnast veidi kõrgema tasemega. Sellised ostud tehti reeglina ilma pangalaenuta ja omavahenditest. Selline trend iseenesest räägib üht-teist majanduse ja kinnisvaraturu kohta," rääkis Vahter.

Vahter lisas, et möödunud aasta kordas tehingute arvu poolest 2018. aastat, mis viitab nõudluse stabiliseerumisele. "Koos majanduse üldise käekäiguga on ka järgmisel aastal oodata pealinna kinnisvaraturul kerget hinnatõusu. Liiga kõrged hinnad pole tegelikult kellegi huvides ning koos majanduse jahtumisega peaksid hinnad siiski ühel hetkel pidama jääma," prognoosis Vahter.

Aasta viimasel kuul tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1131 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 175 miljonit eurot, mis on 13,4 protsenti rohkem kui eelmisel kuul ja 27,4 protsenti enam kui mullu detsembris.

Detsembris müüdi Tallinnas 837 korterit, mis on 10,3 protsenti enam kui mullu samal ajal. Pealinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis kuuga 4,5 ning mullusega võrreldes 11,2 protsenti. Kalleim korter müüdi 600 000 ning odavaim 1000 euroga.

Detsembris müüdi Tallinnas 33 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on viie võrra enam kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi 800 000 ning soodsaim 100 euro eest.

Möödunud kuul müüdi viis elamumaa krunti, mis on novembriga võrreldes kuue võrra vähem. Kalleim krunt maksis 270 000 ning odavaim 35 000 eurot.

Aasta lõikes kasvas Tallinna korteri ruutmeetri keskmine tehinguhind 2018. aastaga võrreldes 7,4 protsenti 1978 euroni.

"Praeguseid trende vaadates võib öelda, et pealinna korter on hea investeering, ükskõik, millises linnaosas see ka ei asu. Kasvu on näha kõikjal ja mitmete kinnisvaraanalüütikute hinnangul ootab ees taas stabiilne kasvuaasta," ütles kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov.

"Kunagine hirm, et kui hakatakse uusi kortermaju ehitama, siis nõukogudeaegsed magalad tühjenevad, ei ole realiseerunud."

Kõige suurem ruutmeetri keskmine hinnatõus on maa-ameti andmetel möödunud aastal olnud väikeste korterite (30-41 ruutmeetrit) segmendis, küündides ligi 10 protsendi ehk 1980 euroni.