Luik tänas oma kolleegi USA järjekindla panuse eest Eesti ja meie regiooni julgeolekusse ning juhtrolli eest NATO valmiduse arendamisel, teatas kaitseministeerium pressiteate vahendusel. 

Mõlema riigi ministrid nõustusid, et NATO peamine julgeolekuoht tuleneb endiselt Venemaa suunalt, kellel on NATO ees oluline ajaline ja distantsiline eelis oma vägede liigutamiseks Balti regiooni lähistel, edastas ministeerium.
"Seetõttu peame liitlastena pidevalt harjutama kriisi- ja sõja olukorra vägede koos tegutsemist, et suudaksime kriisi olukorras olla võimalikult kiired ning efektiivsed," lausus kaitseminister Luik.

Luik ja Esper rõhutasid samuti USA juhitava õppuse Defender-Europe 2020 olulisust. Luik tõstis esile, et õppuse jooksul harjutatakse läbi regionaalset juhtimisstruktuuri ning liitlaste vastuvõttu nii maal, õhus kui merel. "Rääkisime kaitseminister Esperiga ka sellest, et oluline on peale suurõppust läbi arutada ka saadud õppetunnid, et veelgi meie vägede koostööd arendada," lausus Luik.

Kohtumisel aurtati ka 5G teemasid ja ministrid tõdesid ühiselt vajadust tõsta teadlikkust 5G-ga kaasnevatest ohtudest.

Kaitseminister Luik avaldas kohtumisel toetust poliitilise lahenduse leidmisele Afganistani rahuprotsessis. Luik rõhutas, et Eesti jaoks on oluline liitlaste vahel kokkulepitud põhimõte "koos läheme, koos tuleme".

"Äärmiselt sisuline kohtumine, hea arutelu meie sõjalise koostöö üle, küber- ja 5G-valdkonnas pluss strateegilise dialoogi tugevdamine. Hea meel, et Eesti-USA kaitsekoostöö edasi areneb," kirjutas Eesti Washingtoni-saatkonna kaitsenõunik Kadri Peeters pärast kohtumist sotsiaalmeedias.

Extremely substantial meeting, great discussions on our military cooperation, cyber/5G + strengthening strategic dialogue. Very exited to take the US-Estonia defense cooperation forward. https://t.co/MkkmpERrEz

— Kadri Peeters (@kadrip) March 3, 2020

Ka USA kaitseministri Twitteri kontolt kiideti kohtumise sisukust ning märgiti, et kohtumisel arutati Venemaa ohjeldamist, Hiina ja 5G teemasid.

Lisaks räägiti ka relvastuskontrollist. Samuti arutati, milleks peaksid liitlased Afganistanis valmistuma USA ja Talibani rahuleppe järel.

"Väga palju sõltub sellest, millised saavad olema poliitilised arengud Afganistanis, sest praegu on kirjutatud alla üks lepe, aga kõik need esimesed sammud, mis on seotud selle leppe täitmisega, näiteks vangide vabastamine, on juba põrkunud väga suurtele probleemidele Afganistani sisepoliitikas. Afganistani valitsus peab vabastama 5000 vangi ja mõistetavalt ei ole seda väga lihtne teha, nii et see, kuidas väed hakkavad lahkuma Afganistanist, see on veel detailides kokku leppimata: millised baasid antakse ära, millised väed lähevad esimesena, millised väed lähevad hiljem. Sõjaväe tippjuhid praegu tegutsevad selle kallal ja see fookus on sellel, et kui osa vägesid ära läheb, siis ka neile, kes jäävad, peavad olema tagatud kõik tingimused, kaasaarvatud nende julgeolek, nii et see saab olema selline mitmeetapiline sõjaline operatsioon," rääkis Luik ERR-ile.

Luige sõnul ei rääkinud nad Esperiga otseselt olukorrast Süüriast, kuigi Türgi on varem üritanud takistada Balti riikide ja Poola kaitseplaani vastuvõtmist, et saada oma sealseks tegevuseks NATO-lt suuremat poliitilist toetust.

"Eestile sealt praegu mingisugust ohtu ei lähtu. Selles mõttes võime kõik olla rahulikud, aga loomulikult Eestit puudutab kõik, mis rahvusvahelises elus toimub. Seal on väga pingeline olukord, mitte ainult kõik see, mis puudutab sõjalist tegevust, aga see, mis puudutab põgenikke. See on tõusnud suureks teema nüüd ka Euroopa Liidus, nii et ei ole kahtlust, et meie jaoks on sellel konfliktil oma järelmid," tõdes ta.