Luik: pingete teravnemine Süürias Eestile sõjalist ohtu kaasa ei too ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti mõistab hukka Venemaa toetatud Süüria valitsusvägede rünnakud Süüria Idlibi provintsis ja toetab Türgit. Olukorra teravnemine piirkonnas võib Euroopale tähendada rändesurvet, ent otsest sõjalist ohtu meie piirkonnas see kaasa ei too, ütles kaitseminister Jüri Luik.

Välisminister Urmas Reinsalu väljendas reedeses telefonivestluses oma Türgi kolleegi Mevlüt Cavusogluga kaastunnet Türgi sõdurite hukkumise puhul ja kinnitas Eesti toetust Türgile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eesti Vabariik mõistab täielikult hukka Assadi reziimi poolt need rünnakud, eriti tsiviilobjektidele läbi viidud relvastatud rünnakud. Kindlasti me oleme valmis julgeolekunõukogus neid teemasid püsitama, nii ma ka Türgi kolleegile ütlesin täna," rääkis minister.

Reinsalu sõnul tuleb teha pingutusi relvarahu saavutamiseks, et vältida humanitaarkatastroofi süvenemist. Olukorra teravnemine võib kaasa tuua täiendava rändesurve esiteks Türgile ning sealt edasi Euroopale.

Mis puudutab aga võimalikku laiemat NATO-Venemaa vastasseisu, siis kaitseminister Jüri Luik ütles, et kuivõrd osapooled Süürias on praegu Türgi ja Venemaa toetatud Süüria armee, pole see otsene oht.

"NATO peab väga tähelepanelikult jälgima kujunevat olukorda ja vastavalt vajadusele võtma tarvitusele kõikvõimalikke kriisihaldusmeetmeid. Me ei räägi siin sõjategevusest, me räägime, toetusest, mis puudutab info jagamist, radarsüsteeme, palju-palju muud," rääkis Luik.

Eesti mõttes teeb murelikuks, et konflikti laienemine viiks meie liitlaste tähelepanu sinna. Eesti välisluureamet märkis hiljutises raportis, et otsest ohtu Venemaa sõjaliseks tegevuseks meie piirkonnas pole, ent kui näiteks meie suurim liitlane Ameerika Ühendriigid oleks sunnitud end sõjaliselt siduma mõnes teises maailma piirkonnas, võib see innustada Venemaad siin aktiivsemaks muutuma. Luik ütles, et praegu sellist ohtu ei ole, meie valmisolek piisav ja informatsioon idapiiri taga toimuvast hea.

"Meie käsutuses ei ole hetkel mitte mingisugust informatsiooni, et Venemaa kaaluks midagi Euroopa suunal, kaaluks midagi Balti riikide suunal. Selles mõttes me võime praegu olla küll täiesti rahulikud," kinnitas minister.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt on ministriga samal arvamusel.

"Ma arvan, et praegu vahetut ohtu ei ole ka selles piirkonnas otseselt niiviisi, et see võib hakata ohustama tervet Euroopat konventsionaalse sõja mõttes, aga loomulikult tuleb seda olukorda selgelt jälgida," rääkis Hurt.

Ta lisas, et tõenäoliselt aduvad Türgi ja Venemaa liidrid, et olukorra eskaleerudes väljub see Süürias kontrolli alt ja päris lauskokkupõrget seal ei tule.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: