NATO kinnitas pärast Türgi mure lahendamist Balti kaitseplaani uuendamise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1593587760000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / AFP / ADEM ALTAN

NATO liikmesriigid lahendasid Türgi mure, mis seni oli takistanud Balti riikide kaitseplaanide uuendamist ja see võimaldas alliansil pooleaastase viivituse järel plaanide ajakohastamise heaks kiita.

"Tänaseks võib öelda, et poliitiline arutelu on jõudnud õnneliku lõpuni," ütles kaitseminister Jüri Luik ERR-ile.

"Me saame nüüd öelda, et teema on praktiliselt lahendatud, need on heaks kiidetud," ütles Leedu välisminister Linas Linkevicius teisipäeval BNS-ile.

Luik rääkis, et arutelu Balti riikide kaitseplaanide uuendamise üle tõusis avalikkusesse NATO Londoni tippkohtumise ajal mullu detsembris. "Ja siis kiitsid riigipead, kaasa arvatud siis Türgi president Recep Erdogan, USA president Donald Trump ja kõik teised kaitseplaani uuendamise heaks," selgitas Luik, kinnitades, et kaitseplaan on kogu aeg olemas olnud.

Türgi blokeeris Eagle Defenderi nime kandva plaani vastuvõtmist nõudmisega saada liitlastelt tuge võitluses kurdide üksustega Süüria põhjaosas. NATO liikmed on seni olnud tõrksad Türgit kurdidevastases võitluses toetama, kuna on koos kurdide üksustega võidelnud Süürias islamiäärmuslaste rühmituse ISIS vastu, märkis Leedu BNS.

"Tõepoolest nende rakendamise puhul tekkisid vaidlused, mis ei puuduta üldse Balti riike, ega Poolat, vaid pigem olukorda Lähis-Idas. Sellest oli nüüd juttu NATO kaitseministrite kohtumisel 18. juunil. Ja tänaseks võib öelda, et poliitiline arutelu on jõudnud õnneliku lõpuni," rääkis Luik. "Ma ise tol ajal, kui mult küsiti, ütlesin, et anname diplomaatiale mõned nädalad aega ja tõepoolest - praegu on kõik NATO liikmesriigid, kaasa arvatud Türgi, andnud nende plaanide käivitamiseks nõusoleku," märkis Luik.

Linkevicius ütles, et tänas esmaspäeval oma Türgi kolleegi, kuid keeldus saavutatud kokkuleppe detaile avaldamast.

"Poliitiline otsus (plaanide uuendamiseks - toim.) võeti vastu juba Londonis, kuid me vajasime siiski veel protsessi koordineerimist ja see võttis oma aja," rääkis Leedu välisminister. "See normaalne protsess, kuna NATO-s võetakse kõik otsused vastu konsensusega," lisas ta.

NATO kinnitas esimesed Balti regiooni kaitseplaanid 2010. aastal, kuid Eesti, Läti, Leedu ja Poola on palunud nende uuendamist seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas.

"Loomulikult on NATO-l Balti riikide ja Poola osas alati olnud kaitseplaan. Me räägime pigem plaani uuendamisest. Aga küsimus ei ole ainult plaanis. Loomulikult kaitsevad Balti riike ja Poolat ka liitlaste lahingugrupid ning õhuturve. Nii, et see kõik on üks kompleks ja selles mõttes on mul väga hea meel, et kõik niisugused raskused on nüüd lahendatud," märkis Luik.

Linkeviciuse sõnul kaitses Türgi oma huvisid põhimõttekindlalt ning nendes järeleandmisi ei tehtud. "Türgi seisukoht ei olnud suunatud Balti riikide vastu ja seepärast ei tasu sellest draamat teha. Kuna tulemus on positiivne, siis me tervitame seda," rääkis Leedu minister.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: lrt.lt

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: