Pinge Türgi ja Venemaa toetatud Süüria valitsusvägede vahel oli õhus ka nädalavahetusel. Süüria õhurünnakule Idlibi provintsis, kus ööl vastu reedet hukkus 33 Türgi sõdurit, vastas Türgi omapoolsete rünnakutega Süüria sihtmärkidele ja teatas näiteks pühapäeval kahe Süüria lennuki allatulistamisest.

Mäletatavasti viis Türgi oma väed Süüriasse, sealhulgas kohe oma piiri taga asuvasse Idlibi provintsi, oktoobris. Reedene kokkupõrge pole sugugi esimene vastasseis Türgi ja Bashar al-Assadi reziimi vägede vahel ja tegelikult hukkus eelmisel kuul Süürias üle 50 Türgi sõduri. Vastaspoole kaotused ulatuvad sadadesse.

"Viimastel nädalatel on järjest sagenenud kokkupõrgete arv Süüria valitsusvägede, Vene vägede ja siis ka Türgi vägede vahel. /.../ Lühidalt on president Assad koos Vene vägedega taastamas kontrolli Idlibi provintsi üle. Need ettevalmistused iseenesest on käinud väga kaua," selgitas rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt.

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et konflikt ja selle võimalikud arengud võivad kujuneda väga ohtlikuks. Olukorra maharahustamine saab toimuda eelkõige kahe piirkonnas tegutseva suurvõimu - Türgi ja Venemaa kokkuleppel.

"Venemaa on Assadi põhiline toetaja ja on täiesti selge, et Assadile on sajaprotsendiliselt vajalik venelaste nõusolek sellisteks aktsioonideks. Me peame ka arvestama seda, et see, mis praegu toimub president Assadi vägede poolt, on kindlasti tehtud Venemaa nõusolekul," kommenteeris kaitseminister.

Luige sõnul on Türgi omakorda proovinud Idlibi provintsi kaitsta Süüria vägede eest, mis sisuliselt tähendab kaitset ka Vene vägede eest.

"Süüria on pommitanud ka koole, on pommitanud haiglaid, nii et tegu on ka suurte sõjaõiguste rikkumistega. Lisaks on Idlibi provintsis väga palju põgenikke - räägitakse umbes pooleteisest miljonist. Need on hakanud nüüd liikuma Türgi piiri poole," rääkis Luik.

See tähendab tugevat survet Türgile. Türgi aga majutab juba ligi nelja miljonit põgenikku kogu Lähis-Ida piirkonnast ning Euroopa Liidu ja Türgi vahel 2016. aastal sõlmitud leppes on paika pandud, et Türgi neid edasi Euroopasse ei luba. Kokkuleppe järgi toetab Euroopa Liit Türgit selleks ka kuue miljardi euro suuruse abipaketi raames, millest välja on makstud üle poole.

Praeguses olukorras on Türgi sellest leppest taganemas ja kui piiride avamine Euroopaga oli õhus juba varem, siis nädalavahetusel teatas Türgi president Recep Tayyip Erdogan sellest ka avalikult. Erdogan ütles, et hoiatas Euoopat, sest sündmused Idlibis panevad neile peale liiga suure koorma ja kui selget abi olukorraga toimetulekuks Euroopalt ei tule, piirid avatakse. Tema sõnul eurooplased alahindasid neid sõnu.

"Nad arvasid, et me blufime. Ja nüüd nad helistavad meile pidevalt, et me paneks piiriväravad kinni. Me ütlesime, et sellega on nüüd kõik. Euroopa peab seda olukorda meiega jagama," rääkis Erdogan.

Analüütikute sõnul võib siin näha surveavaldust Türgilt. Põhjuseid selleks on kaks. Esiteks kättemaks Euroopa Liidule liikmestaatuse mitteandmise eest. Teiseks surve Kreekale, et riik ei vetostaks NATO-s Türgile mõeldud relvatarneid. Igal juhul tekitas Türgi samm kohe Kreeka piiril pingeolukorra, kus piirile kogunenud migrantide vastu kasutati pisargaasi, korrakaitsjaid aga loobiti kividega. Samamoodi on surve all Bulgaaria, kes tugevdas oma piirialasid nii maal kui ka merel. Kriitilisele olukorrale pööratakse tähelepanu kogu Euroopas.

"Praegu me koordineerime oma tegevusi mõlema riigiga - Kreeka ja Bulgaariaga -, aga me oleme ka ühenduses Euroopa Komisjoni juhiga, et riigid Euroopa Liidu välispiiridel ei jääks üksi. Välispiiridel asuvad riigid, aga ka riigid Lääne-Balkanil, vajavad meie toetust," ütles Austria liidukantsler Sebastian Kurz.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et esiteks tuleks saavutada Idlibis humanitaarkatastroofi vältimiseks relvarahu. Teiseks peaks läbi poliitilise dialoogi saavutama Türgiga kokkuleppe, et nad piirid uuesti kinni paneks. Seniks aga lubab Eesti nii Kreekat kui ka Bulgaariat vajadusel aidata.

"Kindlasti me tervitame Euroopa Liidu piiriagentuuri Frontexi täiendavat ressursside suunamist Euroopa Liidu välispiirile. Kindlasti me oleme Kreeka ja Bulgaariaga solidaarsed. Kindlasti me oleme valmis ka omalt poolt varustust ja korrakaitset pakkuma, kui Kreeka ja Bulgaaria konkreetse palvega meie poole pöörduvad," kinnitas Reinsalu.

Siseminister Mart Helme ütles, et uue rändekriisi puhkedes võib ka Eesti oma piirid sulgeda. Helme sõnul ei pruugi rändesurve Eesti piirile tulla üldse mitte Euroopa, vaid hoopis Venemaa poolt.

"Me ei saa välistada ka seda, et Venemaa kasutab seda olukorda ja sõlmib Türgiga mingi kokkuleppe, et mingisugune hulk neid inimesi võib liikuda läbi Venemaa Föderatsiooni territooriumi. Sellisel juhul nad jõuaksid meie idapiirile - varem või hiljem mingi osa nendest. See olukord on ettearvamatu," rääkis Helme.

Siseminister lisas, et valitsus tegeleb probleemide kaardistamisega ja otsib ka lisaressursse, et erinevate stsenaariumidega toime tulla.