Terviseameti jälgimisel on 23 koroonahaigega kokkupuutunut ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1583315460000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Eestis on igapäevasel jälgimisel 23 inimest, kes on koroonaviirusesse COVID-19 haigestunutega kokku puutunud, kuid see arv tõotab kasvada, kuna üht kontaktsete isikute nimekirja terviseamet alles ootab.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik rääkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et terviseametile on teada Eesti esimese nakatunuga kontaktsed inimesed. Neid on üheksa ja nad on igapäevasel jälgimisel.

Lisaks ollakse iga päev ühenduses ja antakse juhiseid veel 14 inimesele, kes viibisid samal lennul Lätis väidetavalt koroonaviirusesse nakatunuga.

Terviseamet kinnitas teisipäeval Eestis teise COVID-19 haigusjuhtumi, mille puhul haigestunu saabus 29. veebruari lennuga Bergamost Riiga ja lennujaamast Eestisse liikus isikliku transpordiga. Temaga ühel lennul viibinud isikuid veel teada ei ole.

"Neid nimekirju me hetkel ootame, kui palju oli sellel lennul inimesi, kes tulid Eestisse," lisas Öpik.

Tema sõnul pole seejuures oluline, kas tegu on Eesti kodanike või alaliste elanikega, vaid jälgimisele võetakse kõik, kes sellelt lennult siia saabuvad.

Koroonaviirusesse haigestunud inimesed jaotatakse tavakontaktseteks ja lähikontaktseteks. Neist esimesed on inimesed, kes on nakkuskahtlusega või juba nakatunud inimesega kokku puutunud avalikus ruumis, näiteks tervishoiuasutuses ning Öpiku sõnul saab sellistest inimestest tõenäolisemalt rääkida riskipiirkondades nagu Hiina, Põhja-Itaalia ning Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea.

"Tavakontaktne saab olla 14 päeva jooksul. Sellisel juhul me soovitame neil lihtsalt jälgida oma tervist ja kui tekivad haigussümptomid, võtta ühendust perearstiga," lausus Öpik ja lisas, et kindlasti ei soovitata haigusnähtudega inimesel ise erakorralise meditsiini osakonda ega perearstikeskusesse kohale minna.

Lähikontaktseks peetakse inimesi, kes on nakatunu või nakkuskahtlusega isikuga viibinud samas transpordivahendis, kuid mitte kõiki reisijaid, vaid neid, kes on olnud temast kolme meetri raadiuses. See tähendab lennukis ja bussis kaht ees- ja tagapool olevat rida.

"Kõik samas transpordivahendis olnud isikud pole kindlasti lähikontaktsed," rõhutas ta.

Kui nakkuskahtlusega või nakatunuga töötatakse samas ruumis või elatakse samas majapidamises, siis nemad võtab terviseamet eraldi jälgimisele ja hoiab nendega 14 päeva vältel tihedalt sidet, küsitleb neid terviseseisundi suhtes ja soovitab neil võimalusel kaks nädalat kodus püsida. Lisaks saavad nad ka juhiseid, kuidas kodus nakkusohutust hoida ja hügieenireegleid järgida.

Eestis kinnitust saanud teise haigusjuhtumi kohta ei soovinud Öpik öelda, millisest Eesti paigast on ta pärit. Ta märkis, et terviseametile ja vajalikele abiandjatele on need andmed teada ning perekonda on nõustatud.

Vaata salvestust terviseameti pressikonverentsilt

Iga haigestunu ei vaja haiglaravi

Koroonaviirusesse haigestumine ei tähenda tingimata vajadust haiglaravi järele. Terviseameti esindaja tõi võrdluseks gripihaiged - kui tegu on inimestega, kelle seisund on stabiilne ja keda saab ravida kodus, jäävad nad koju. Kui aga haigestunu kuulub riskigruppi - on eakas või krooniliste haigustega -, siis võetakse ta haiglaravile.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai rääkis, et 80 protsenti koroonaviiruse juhtudest on WHO Hiina missiooni raporti kohaselt kerged või mõõdukad. See on tema sõnul julgustav ja sarnaneb gripiga, mille puhul valdav osa haigusjuhtudest on samuti kerged.

Teisipäevase seisuga oli üle maailma kinnitatud ligikaudu 90 000 haigusjuhtu ja 3124 surmajuhtu. 90 protsenti haigusjuhtudest on olnud Hiinas, valdav osa Euroopa haigestumistest Itaalias.

Eestisse haiguse sissetoomise riski hindab terviseamet kõrgeks, kohapealse piiratud leviku tõenäosust keskmiseks ja laialdase leviku tõenäosust madalaks.

Kadai sõnul jälgib terviseamet olukorda ööpäev ringi ja on valmis vajadusel oma riskihinnangut ja tegevusstrateegiat muutma. Amet ei näe praegu vajadust keelata avalikke üritusi, kuid on korraldajatele ja kohalikele omavalitsustele välja andnud suunised, kuidas üritustel nakkusohutust tagada. Piiripunktide sulgemist amet vajalikuks ei pea, kuid neis teavitatakse ja nõustatakse reisijaid aktiivselt.

Eesti inimestel soovitab terviseamet vältida riskipiirkondadesse reisimist ja kui seda on siiski tehtud või teadaolevalt kinnitatud haigestunuga lähikontaktis oldud, tuleb 14 päeva jooksul oma tervist jälgida. Järgida tuleks hügieenireegleid ja hoolega käsi pesta ning ägedate hingamisteede nakkuste korral kodus püsida.

Gripi ja teiste ägedate hingamisteede nakkuste hooaeg lõpeb tavaliselt märtsis-aprillis ning on palju spekuleeritud, kas ka uus koroonaviirus kevade ja päikese saabumisega ära kaob. Terviseameti esindaja sõnul kindel selles olla ei saa, sest tegu on uue viirusetüvega ja teaduslikku kinnitust niisugusele teooriale hetkel ei ole.

Tartu linn palub suhtuda ameti juhistesse tõsiselt

Kolmapäeval selgus, et Eesti teine koroonaviirusega nakatunu on tartlane. Tartu linn palub seetõttu suhtuda terviseameti juhistesse tõsiselt.

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et linn teeb tartlaste turvalisuse tagamiseks tihedat koostööd sotsiaalministeeriumi ja terviseametiga. "Palume inimestel väga tõsiselt suhtuda terviseameti juhistesse, mis puudutavad nii igapäevaseid hügieeninõudeid kui ka käitumist riskipiirkonnast saabumisel ja haigustunnuste ilmnemisel," ütles linnapea.

Tema sõnul on linnavalitsus pidevas kontaktis ka linna allasutustega, kellele on saadetud ka konkreetsed suunised ja juhised terviseameti soovituste järgimiseks.

Tallinn puhastab ühistranspordi käepidemeid mitu korda päevas

Teisipäeva õhtul kogunes Tallinna kriisikomisjon, kellele terviseamet andis ülevaate, kuidas koroonaviiruse levikut ennetada.

Tallinna kriisikomisjoni esimees, linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et linnaasutused peavad olema valmis viiruspuhangute ajal töötama ning omalt poolt vajalikku infot jagama.

Tallinna Linnatranspordi AS on paigaldanud ühistranspordi lõpp-peatustesse desinfitseerimisaparaadid ning puhastavad ühistranspordi käepidemeid mitu korda päevas. Lisaks kavatseb ettevõte panna ühistransporti reisijatele üles tervisejuhised.

Martin Kadai ütles kohtumisel, et kõige tõhusam viis viiruse ennetamiseks on siiski pesta käsi. Kaitsemaski soovitatakse kanda haigestunud inimesel, et viirust mitte piisknakkusega levitada. Tervel inimesel ei ole vaja maski kanda. 

Tallinna kriisikomisjon kiitis heaks Tallinna hädaolukorra lahendamise plaani ning ajakohastas kriisireguleerimismeeskonna koosseisu. 

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: