Maailma suurim naftaeksportija alustas laupäeval hinnasõda, alandades hindu viimase 20 aasta kõige kiiremas tempos ja pakkus Euroopa ja Kaug-Ida riikidele ning USA-le pretsedendituid soodustusi, mis sundis ostjaid loobuma teiste pakkujate naftast.

Samal ajal olevat Saudi Araabia otsustajad vihjanud turuosalistele, et võivad järsult tõsta ka oma toodangut - seda senise 10 miljoni barreli asemel isegi 12 miljonini päevas. Sellega langeks veelgi nafta maailmaturuhind, mis on niigi kukkunud seoses koroonaviirusest tingitud nõudluse vähenemisega.

"Selline tegevus tähendaks naftaturul sõja kuulutamist," ütles üks anonüümsust palunud turuosaline.

Arvatakse, et sellise poliitikaga soovib Saudi Araabia tekitada maksimaalset survet Venemaale ja teistele naftatootjatele, et tuua nad uuesti läbirääkimistelaua taha, et kokku leppida tootmise piiramises.

Saudi Araabia plaane peetakse vastuseks reedel nurjunud kõnelustele Saudi naftaministri, prints Abdulaziz bin Salman ja tema Venemaa partneri Aleksander Novaki vahel, kui Vene minister lükkas Viinis peetud OPEC+ kõnelustel tagasi üleskutse kärpida kollektiivselt tootmist. Pärast kõneluste katkemist ütles Novak, et riigid on alates märtsi lõpust vabad ise otsustama oma naftatoodangu mahu üle.

Reedel kukkus Brenti toornafta maailmaturu hind 9,4 protsenti, mis on suurim ühepäevane langus alates ülemaailmsest finantskriisist 2008. aastal. Hind jäi pidama 45,27 dollaril barreli eest.